Mercury projekt oli Ameerika Ühendriikide valitsuse rahastatud projekt ameeriklaste kosmosesse viimiseks, mis käivitati vastusena 20. sajandi keskel Ameerika Ühendriikide ja Venemaa vahelisele võidurelvastumisele ja kosmose võidujooksule. Projekti asutamisest 1958. aastal kulus inimese kosmosesse viimiseks veidi üle kolme aasta ja projekt läks maksma 1.5 miljonit USA dollarit, mis pani aluse Ameerika kosmoseprogrammile, mis lõpuks maandus esimese inimese Kuule. aastal 1969.
1958. aastal näitasid riikliku aeronautika nõuandekomitee (NACA) katsed, et mehitatud kosmoselennud on kunagi võimalikud. Ameerika Ühendriigid asutasid selle eesmärgi saavutamiseks projekti Mercury, määrates selged parameetrid programmi rakendamiseks, haldamiseks, korraldamiseks ja lõpuks ka hinnangu andmiseks. Osa Mercury projekti organisatsioonist hõlmas NACA ümberehitamist, mida hakati nimetama riiklikuks lennundus- ja kosmoseametiks (NASA).
Projektil Mercury oli kolm peamist eesmärki: viia inimene kosmosesse, hinnata astronautide võimet kosmoses esineda ning nii astronaudi kui ka käsitööna ohutult taastada. Kehtestati mitmeid ohutusjuhiseid ja NASA kiirustas tellima mitmeid spetsiaalseid mehitatud kosmoselendudeks mõeldud kapsleid. Mõistet “kapsel” ei kasutata siin kergekäeliselt: Project Mercury kapslid olid vaevu nii suured, et astronauti ja vajaliku varustuse ära mahtusid ning nendesse poleks olnud mugav lennata.
Õhuväest valiti välja 110 potentsiaalset pilooti, lähtudes nende sooritusvõimest ja üldisest tervislikust seisundist. See arv langes seitsmele viimasele astronaudile, millest üks sai hiljem halva tervise tõttu kriimustatud. Meeste vahel oli väga lähedane ja sõbralik suhe ning nad nimetasid oma käsitööd, mille pealkirjas oli ka number “seitse”, mis viitab nende sõprusele. Niinimetatud “Mercury Seven” polnud aga esimesed Ameerika loomad kosmoses. Mitmed makaagid ja šimpansid tegid teekonna esimesena, katsetades turvasüsteeme.
5. mail 1961 sai Alan Shepardist esimene ameeriklane kosmoses laeva Mercury-Redstone Three pardal, mida tunti kui “Freedom Seven”. Vaevalt aasta hiljem, 20. veebruaril 1962, sai John Glennist esimene ameeriklane, kes tiirles ümber Maa Mercury-Atlas Sixi ehk Friendship Seveni pisikestes piirides. USA toonane president John Kennedy oli nii elevil, et teatas, et ameeriklased on järgmise kümnendi jooksul Kuul, ja kuigi ta ei elanud seda tähtsat sündmust näha, osutus tal õigus.