Väärteod on kuriteod, mis on kergemad kui kuriteod. See ei tähenda, et sellise kuriteo toimepanemisel ei oleks tagajärgi. Kohtunik võib süüdimõistetutele määrata mitmeid väärteokaristusi. Nende hulka kuuluvad trahvide määramine, üldkasulik töö või vangistus.
Väärtegusid saab riigiti käsitleda erinevalt. Mõnes osariigis on väärtegude klassifikatsioonid. Sellistel juhtudel karistatakse karmimate kategooriate eest süüdimõistetuid üldiselt karmima väärteokaristusega.
Väärteokaristusena kasutatakse tavaliselt kohtu määratud trahve. Need karistused hõlmavad seda, et kohtunik nõuab süüdiolevalt isikult teatud rahasumma. Mõnel juhul võidakse kuriteole määrata maksimaalne trahv. Muudel juhtudel võib kohtuniku väljamaksmiseks määratavat summat piirata väärteo kvalifikatsioon. Üldiselt on määratud kuupäev, milleks makse tuleb tasuda.
Süüdimõistmine väärteos võib kaasa tuua vabadusekaotuse. Süüdimõistetutele võidakse määrata vangistus. Sellised karistused on sageli tingimisi. Kui neid ei ole, viiakse need tavaliselt läbi vanglates. Väärteo toimepanija vanglasse saatmine on suhteliselt haruldane.
Kohtunik võib otsustada vanglakaristust mitte määrata. Selle asemel võib ta otsustada, et katseaeg on sobivam karistus. Kriminaalhooldus on karistus, mis annab kriminaalhooldusametnikule volitused isiku suhtes. Katseajal on ta üldjuhul kohustatud järgima teatud tingimusi. Nende hulka võivad kuuluda kehtestatud liikumiskeeld ja nõue elada kindlas kohas.
Üldkasulik töö on veel üks väärteokaristus, mille kohtunik võib määrata. See hõlmab isikut, kes teeb tööd ühiskondlikel eesmärkidel ilma palka saamata. Tavaliselt on määratud arv tunde, mille inimene peab teatud kuupäevaks läbima. Üldkasuliku töö näideteks võivad olla maanteelt prügi korjamine, rahvamajas töötamine või avaliku hoone renoveerimisel abistamine.
Mõned väärteod tulenevad liiklusega seotud rikkumistest. Sel juhul võidakse juhiluba peatada. Samuti on võimalik, et talle antakse korraldus autokooli õppima.
Paljudel juhtudel võidakse isikule määrata mitu väärteokaristust. Kohtunik ei pea valima üht teisele. Ta võib näiteks määrata nii vanglakaristuse kui ka rahatrahvi. Paljudel juhtudel lühendatakse vanglakaristust ja sellele järgneb katseaeg.