Ameerika Ühendriikides täidavad šerifid ja politseiametnikud väga erinevaid ülesandeid, kuigi mõlemat peetakse õiguskaitseorganiteks ja need kaks organisatsiooni võivad koostööd teha. Mõlema eesmärk on hariduse, regulaarsete patrullide ja kuritegude uurimise kaudu edendada avalikku turvalisust ja riigi heaolu. Täpsed erinevused šerifi ja politseiniku vahel on osariigiti pisut erinevad, mis võib tekitada segadust.
Sõna “šerif” tuleneb vanaingliskeelsest mõistest “shire reeve”, mees, kes hoolitses Inglismaa piirkonna või piirkonna kuninga huvide eest. Shire Reeve võis mõnikord leida end opositsioonis kohaliku kogukonnaga, kuna positsioon oli seotud suveräänsuse ja riigi huvidega. Alates vähemalt 1600. aastatest on Ameerikas kasutatud mõistet “šerif” õiguskaitseametniku tähistamiseks.
Politsei sai alguse 1700. aastatel seaduste või “poliitika” jõustamiseks. Ilmselgelt on kogukonna eest hoolitsenud kohalikud korrakaitsjad tegutsenud palju kauem. Kuid 1600. aastate lõpus ja 1700. aastate alguses hakkasid esile kerkima mehi, kes töötasid kohalike seaduste jõustamise nimel, ja neid hakati kutsuma politseinikeks. Üks esimesi tõeliselt organiseeritud politseijõude oli Londoni Metropolitan Police, mille järgi on modelleeritud paljud piirkondlikud politseijõud.
Politseiametnikel on piiratud kohalik jurisdiktsioon, tavaliselt linna või alevi piires. Politsei töötab oma jurisdiktsiooni piires avaliku turvalisuse nimel, tsiteerides ja vahistades inimesi, kui see on asjakohane. Politsei osutab ka mitmesuguseid avalikke teenuseid, sealhulgas ohutusharidust ja turvalisust linna piires. Suures linnas võib politseijaoskonnal olla palju spetsialiseerunud töötajaid sellistes osakondades nagu pommirühm või märulipolitsei.
Šerif seevastu jõustab seadused maakonnas või osariigis. Ameerika Ühendriikides on šerif valitud ametnik ja ta vannub asetäitjaid, kellel on sarnased volitused. Šerifid patrullivad väljaspool linnade piire, kuigi nad võivad oma töö raames siseneda politsei jurisdiktsiooni alla. Linnas, kus puudub politseijaoskond, võivad kodanikujuhid nõuda, et šerif patrulliks ja tegutseks linna piires politseinikuna.
Paljudel juhtudel toimib šerifi büroo ka koroneri büroona. Uurimist vajavad surmajuhtumid saadetakse koronerile. Šerif teeb koostööd ka paljude õiguskaitseasutustega, nagu kohalik politsei, maanteepatrull ning pargi- või metsavaht.
Šerifiks saamise protsess on väga sarnane politseinikuks väljaõppega. Mõlemal juhul sooritavad kandidaadid kvalifikatsiooni saamiseks kirjaliku eksami. Samuti alluvad nad füüsilisele läbivaatusele ja taustakontrollile. Kui kandidaat läbib, vestletakse temaga ja kui vestlus läheb hästi, saadetakse kandidaat koolitusakadeemiasse. Akadeemias osaleb kadett akadeemilises programmis, mille eesmärk on ette valmistada neid tegevteenistuseks.
Lisaks õpib šerif või politseipraktikant tulirelva käsitsemist, korrakaitsesõiduki juhtimist ja muid vajalikke ülesandeid. Pärast kooli lõpetamist võetakse kandidaat vastu osakonda, kus ta intervjueeris. Taotleja võib osaleda ka akadeemias ja seejärel kandideerida osakonda, kuigi see on harvem.