Prantsusmaa valitsemissüsteem on poolpresidentaalne süsteem, mis seab kõrgele väärtusele võimude lahususe ja kodanike vabadused. 1958. aasta põhiseaduses on sätestatud enamik riiki valitsevatest põhimõtetest, millele lisatakse perioodiliselt täiendusi, et hoida seda ajakohasena ja kasulikuna. Kuigi Prantsuse põhiseadus ei sisalda konkreetselt õiguste deklaratsiooni, mainitakse põhiseaduses 1789. aastal kirjutatud “Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni”. See dokument mängis Prantsuse revolutsioonis olulist rolli, kirjeldades õigusi ja põhimõtteid, mida peeti õnnelikuks ja vabaks elamiseks oluliseks. Rahva moto on liberte, egalite, fraternite, mis tõlkes tähendab “vabadus, võrdsus, vendlus”.
Prantsusmaa valitsuse moodustavad kolm erinevat haru: presidendi haru, seadusandlik haru ja kohtuharu. Presidendi haru volitused jagunevad presidendi ja tema poolt ametisse nimetatud peaministri vahel. Seadusandlik haru jaguneb rahvusassambleeks, mille poolt hääletab elanikkond, ja senatiks, mille määrab ametisse valimiskolleegium. Kohtusüsteem on üsna keerukas ja ulatuslik, viimase abinõuna toimib kassatsioonikohus ja kohtuliku kontrolli teostamiseks ja seaduste tõlgendamiseks riiginõukogu.
Mitmed erakonnad töötavad koos Prantsuse valitsussüsteemi raamistikuga. Sageli moodustavad nad koostöökoalitsioone, et teha asju, mida nad üksi ei suudaks teha. Kaks suurt koalitsiooni esindavad vasak- ja parempoolseid parteisid ning üks kontrollib tavaliselt valitsust igal ajaperioodil. Erinevad erakonnad valitsuses võimaldavad valitsuses suuremat valikut ideid, mis viivad edumeelsemate õigusaktide ja reformideni.
Kõik üle 18-aastased Prantsusmaa kodanikud saavad valimistel hääletada. Süüdimõistetud kurjategijate hääleõigust võib teatud asjaoludel piirata. Riigiametile kandideerimiseks peab kodanik olema registreeritud valija ning teatud kuritegude toimepanemine võib takistada kellelgi kandideerimast. President valitakse viieks aastaks, nagu ka Rahvusassamblee liikmed. Senaatorid nimetatakse ametisse kuueks aastaks, kusjuures üks kolmandik senatist roteerub korraga.
Peaminister on Prantsusmaa valitsussüsteemis huvitav tegelane. Ametisse pääsemiseks peab ta saama heakskiidu riigikogult, kes võib nii presidendi kui ka peaministri hääletusega välja ajada. See võib mõnikord viia olukorrani, kus president ja peaminister on rahvusassamblee rahuldamiseks erinevate parteiliste tõekspidamistega. Peaminister teeb mitmeid täitevvõimu otsuseid, mida teised harud üle vaatavad.