Hädaväljapääs on väljapääsu viis, millele inimesed pääsevad hädaolukorras ohutult juurde. Paljud ehitusnormid hõlmavad üksikasjalikult avariiväljapääsu tagamaks, et konstruktsioonid on varustatud väljapääsudega, mis võimaldavad inimestel ohutult majutada, kui neil on vaja ehitisest tulekahju, kemikaalireostuse või sarnase hädaolukorra ajal väljuda. Protsessi eesmärk on luua võimalikult palju koondamist, et inimestel oleks palju võimalusi struktuurist väljumiseks ja et neid võimalusi oleks lihtne kasutada ka siis, kui inimesed on paanikas või segaduses.
Avariiväljapääsuks käsitlemiseks peab ava seaduse järgi avanema piisavalt lai, et sõitjad saaksid sealt välja pääseda ja et täielikult varustatud tuletõrjuja saaks sisse pääseda. Samuti peab avariiväljapääs olema põrandast piisavalt madal, et seda oleks lihtne teha inimestele kasutamiseks; suurest avausest, mis asub näiteks keskmise inimese kõrgusest kõvasti kõrgemal, ei ole kiirustamisel eriti abi.
Hädaevakueerimise ajal peaksid inimesed saama kiiresti ligi pääseda aknale, uksele või muule avariiväljapääsuks mõeldud avale ja seda avada. Kui ava lukustub, peab see olema kergesti lukustatav, näiteks kui aknariivi saab hõlpsasti seestpoolt juhtida. Samuti peaksid ekraanid ja muud katted kergesti välja hüppama, et inimesed saaksid ava kiiresti puhastada. Trellid jms katted peavad kõrvale kalduma, et inimesed saaksid välja pääseda.
Kui ehitised on vastvalminud, kontrollib ehitusinspektor avariiväljapääsu olemasolu ülevaatuse käigus, et hoone kasutuskõlbmatuks muuta. Kui hoonel puudub piisav väljapääs, ei puhasta inspektor hoonet enne, kui probleem on kõrvaldatud. Enamik ehitusinspektoreid vaatab hea meelega üle pooleliolevad plaanid ja konstruktsioonid, et kinnitada, et need vastavad kõige uuematele ehitusseadustiku standarditele.
Samuti on ebatõenäoline, et ehitusinspektorid suhtuvad positiivselt konstruktsiooni muudatustesse, mis takistavad avariiväljapääsu või selle kõrvaldavad. Üürnikel on soovitatav oma ohutuse tagamiseks kinnitada, et neil on piisavad varuväljapääsud, ja kui nad seda ei tee, peaksid nad selle küsimuse üürileandjaga rääkima. Kui üürileandja ei soovi probleemi lahendada, võib konsulteerida ehitusinspektoriga. Üürnikud peaksid teadma, et ehitusinspektorid võivad väljastada tsitaate ilma üürileandjaid teavitamata sellest, kes neile vihje andis, kuid kui üürnik on saanud hiljuti sama asja kohta kaebuse, võib üürileandja eeldada, et viide tuleneb üürniku kaebusest. üürnik.