Mehhiko valitsus on esindusvalitsus, mille tehniline termin on “liitvabariik”. Seda nimetatakse ka föderatsiooniks.
Selle valitsuse aluseks on põhiseadus, mis annab 31 Mehhiko Ühendriikide ja föderaalringkonna valitsuskavandi. Põhiseaduses kirjeldatakse föderaalvalitsuse kolmele harule määratud kohustusi ja volitusi ning seda, kuidas see föderaalvalitsus osariikide valitsustega suhtleb. Lisaks on kõik 31 osariiki jagatud omavalitsusteks.
Föderaalsel tasandil on Mehhiko valitsusel kolm haru: täidesaatev, seadusandlik ja kohtuvõim. President on täitevvõimu ja relvajõudude juht ning ühtlasi riigi nominaalne juht. Mehhiko presidendi, kes valitakse rahva otsehääletusel, ametiaeg on kuus aastat ja teda ei saa tagasi valida. Täitevasutusel on ka osakonnad, sarnaselt Ameerika valitsuskabinetile.
Mehhiko valitsuse seadusandlik haru on kahekojaline, esinduskojas on 500 liiget ja senati kojas 128 liiget. Alamkoja liikmed on ametis kolm aastat ja senaatorid kuus aastat. Need kaks koda võtavad vastu seadusi, kiidavad heaks kulutuste ja eelarve eelnõud, kuulutavad sõda teistele riikidele ja kiidavad heaks presidendi ametissenimetamise.
Mehhiko valitsuse kohtute harul on kõrgem kohus, Riigi ülemkohus ja mitmed teised kohtud ja tribunalid, sealhulgas ringkonnakohtud, mis jälgivad riigi eri osi. Riigikohus saab otsustada ainult konkreetsetes asjades, mitte laiades põhiseaduslikes küsimustes.
Mehhiko valitsusel on föderaalringkond, kus asub föderaalvalitsus. Föderaalringkond on füüsiline koht ja territoorium, mis piirneb riigi pealinnaga Mexico Cityga. Seda ei loeta üheks osariigiks ja see sarnaneb paljuski Ameerika Ühendriikide Columbia ringkonnaga.
Osariigi tasandil sarnaneb Mehhiko valitsus föderaaltasandi valitsusega. Igal osariigil on kolm haru, kus kuberner juhib täitevvõimu, kõrgem kohus kohtuvõimu ja üks koda seadusandlikku haru. Iga riiki peetakse suveräänseks üksuseks ja tal on vabadus koostada oma põhiseadus, mis saab reguleerida ennast ja tema suhteid teiste riikidega, kuid mitte teiste riikidega.
Mehhiko valitsuse kohalik tasand koosneb enam kui 2,400 omavalitsusest. Igal vallal on president ja volikogu. Nagu paljudes teistes esindusvalitsustes, valitakse ka vallavalitsuse liikmeid kindlate ajavahemike järel kaaslaste poolt.