Islam on kõige kiiremini kasvav maailmareligioon, millel on üle miljardi järgija kogu maailmas. 21. sajandi vahetusel arvati, et kui islam jätkab oma hämmastavat kasvutempot, saavutavad moslemid kristlastest saja aasta jooksul. Hoolimata asjaolust, et see on üks populaarsemaid religioone kogu maailmas, ei mõista mittemoslemid seda täielikult.
Religiooni asutas 6. sajandil Muhamed, keda peetakse islami peamiseks prohvetiks ja sõnumitoojaks. Muhamed oli vaid üks prohvetite seeriast, kusjuures see religioon tunnistas ka mõningaid kristliku piibli prohveteid. Kuigi Koraan on esmane püha tekst, peetakse Piiblit moslemite traditsioonis teiseseks religioosseks tekstiks. Moslemid austavad ka paljusid austatud kristlikke tegelasi, nagu Neitsi Maarja.
Muhammad sündis Mekas, mis on tänapäeval moslemite jumalateenistuse keskus. Noore mehena reisis Muhammad paljudel haagissuvilatel ja puutus kokku mitmesuguste religioonidega, sealhulgas judaismi, kristluse ja budismiga. Moslemite pärimuse kohaselt külastas Muhamedi Mekas 40-aastaselt ingel Gabriel ning talle anti nägemus monoteistlikust ja rahumeelsest religioonist. Muhamedi õpetusi esialgu omaks ei võetud ja ta läks hegira nime all tuntud matkale Medinasse, kus ta tugevdas oma poliitilist võimu ja populariseeris islamit. Muhammad kehtestas ka ustavatele moslemitele rea reegleid, mida nad peavad järgima, näidates sellega oma armastust ja alistumist Jumala vastu.
Islami järgijaid tuntakse moslemitena, Jumalat aga Allahina. Religiooni juhivad viis ususammast, mida kõik moslemid peaksid järgima. Sammaste hulka kuuluvad usk Allahisse ja alistumine Jumalale, igapäevane palve, almuse andmine ja abivajajate eest hoolitsemine, paastumine ja palverännak Mekasse moslemite jaoks, kes on võimelised seda ette võtma. Enamikus moslemikogukondades on palvetamiseks vähemalt üks mošee, kus on müezzin, kes kutsub iga päev palvetama.
Õpetusi leidub Koraanis, islami pühas raamatus ja paljud moslemid õpivad palves kasutamiseks selgeks Koraani araabia suutrad ehk salmid. Koraani koostasid Muhamedi järgijad, kes soovisid tema ilmutusi salvestada. Raamatut ennast peetakse pühaks moslemitele, kes käsitlevad Koraani äärmise ettevaatusega.
Islamil on ka suuline traditsioon, mida tuntakse Hadithina, mis käsitleb Muhamedi elu. Hadith annab moslemitele juhiseid küsimustes, mis ei pruugi olla Koraanis, ning seda peetakse nii ajaloo allikaks kui ka religioosseks tekstiks. Moslemeid juhib seaduste koodeks, mida nimetatakse šariaadiks, mis on võrreldav judaismi Talmudiga. Šariaat juhindub eelkõige Koraan, aga olenevalt piirkonnast ja tõlgist ka hadith.
Nagu paljudes religioonides, on ka islamis teatud keelatud tegevused, nagu sealiha ja alkoholi tarbimine. Toidu ja pereelu piiranguid leidub nii islamis kui ka judaismis. Need kaks religiooni on tegelikult mitmes mõttes märkimisväärselt sarnased. Islamis on mitu sekti, millel on teatud religiooniküsimustes erinevad arvamused, sealhulgas sunniidid ja šiiidid, kellel on usu teatud aspektide osas erinevad arvamused.
Nimi on seotud araabia sõnaga “salaam”, mis tähendab rahu või alistumist. Sarnaselt kristlusele ja judaismile on islam südames rahumeelne religioon, mille õpetused usulisest sallivusest ja teiste inimeste austusest ning monoteistlikud religioonid sisalduvad Koraanis. Radikaalsed elemendid on olnud uudistes rohkem esile kui rahumeelsed moslemid.
Islam erineb kristlusest mitmel viisil. Alustuseks ei tunnista see religioon Jumala, Kristuse ja Püha Vaimu Kolmainsust. Moslemid usuvad, et Kolmainsus piirneb polüteismiga ja moslemid tunnustavad ainult ühte jumalat. Moslemid ei usu ka pärispattu, pigem seda, et kõik inimesed vastutavad oma tegude eest ise. Enamikus moslemiriikides on ka moslemivalitsused, mis erineb märgatavalt kristlikest riikidest, mis on tavaliselt ilmalikud.
Judaismil ja islamil on huvitav ajalugu. Paljud judaismi traditsioonid olid integreeritud teise religiooni, sealhulgas pühade tekstidega, kuigi islamil on erinevad pühad. Muhamed lootis juudi rahva usku pöörata kahe religiooni sarnasuste tõttu ja sai tagasilöögi. Kahel religioonil on olnud vastuoluline suhe sellest ajast peale, kui Muhamed üritas Medina linnas jõuga pöördunuid võita. Kristlus, islam ja judaism jagavad prohvetite ja rahu traditsioone ning need tekkisid Lähis-Idas. Kuigi religioonidel on erinevusi, jagavad nad ka ideed ühest jumalast, kuigi talle on antud erinevad nimed. Kõigis kolmes on Jumal kuju, keda austatakse, armastatakse ja austatakse.