Waterboarding on piinamise vorm, mis hõlmab vangi või kinnipeetava ülestunnistuse sundimiseks vett. Ohver seotakse kaldlaua külge, mis asetab pea jalgadest madalamale. Seejärel kinnitatakse kannatanu näole riidetükk. Kangale valatakse vett ja kannatanul hakkavad hingamisraskused olema. Waterboarding osutub eriti tõhusaks, kuna hirm lämbumise ees viib ohvri sageli paanikasse ja palub piinamise lõpetada. Rutiinsed ülekuulamised, mis tavaliselt võivad kesta päevi, annavad tulemusi minutitega, kui kasutatakse vesilauda.
Waterboarding meetodite osas on variatsioone. Mõnikord kasutatakse kileümbrist. Teine meetod hõlmab laua kallutamist ja inimese pea vee alla laskmist. Olenemata sellest, millist meetodit kasutatakse, on veelauaga sõitmisel nii füüsiline kui ka psühholoogiline komponent. Kui inimene hakkab kogema hingamisraskusi ja oksendamise refleks hakkab käima, usub inimene tõeliselt, et ta sureb. Seejärel “päästavad” vangistajad, tõmmates riide seljast või tõstes pea veest välja. Ohver usub, et surm on peatselt käes ja tugev hirm murrab tema vastupanu.
Irooniline on see, et tegelik uppumine veelauaga piinamise ajal on haruldane, kuna kopsude asend pea suhtes ei lase piisavalt vett kopsudesse täitmast. Kuid veelauaga sõitmine võib põhjustada tõsiseid vigastusi. Ohver võib hapnikupuuduse tõttu saada ajukahjustuse ja kopsud. Psühholoogilised järelmõjud võivad olla veelgi laastavamad.
Waterboarding pärineb Itaalia inkvisitsiooni ajast 1500. aastatel ja sellest ajast alates on seda kasutatud. USA-s on veelauaga sõitmist peetud ebaseaduslikuks alates Hispaania-Ameerika sõjast, kui USA armee major tunnistati süüdi Filipiinide mässulise piinamiseks. Karistuseks määrati major kümneks aastaks.
Vietnami sõja ajal kasutati Põhja-Vietnami vangide peal veelauaga sõitmist ning ühel juhul mõisteti sõdur sõjakohtu alla ja vabastati USA armeest pärast seda, kui Washington Postis ilmusid fotod temast piinamist rakendamas.
2004. aasta mais teatas New York Times, et Khalid Sheikh Mohammedi ja Ramzi Binalshibhi ülekuulamistel kasutati vesilauda. Tegelikult on teateid, et Mohammed, keda peetakse üheks 9. septembri rünnakute peamiseks planeerijaks, suutis enne purunemist vastu pidada kaks ja pool minutit veelauaga sõitmist. Seda peetakse rekordiks, kuna enamik ohvreid ei kesta minutitki. Tegelikult ei suuda CIA agendid, kes peavad oma väljaõppe raames läbima veelauasõidu, tavaliselt piinamist üle 11 sekundi.
USA valitsus ei kiida aga ametlikult heaks veelauatamist kui ülekuulamismeetodit. 2002. aastal taotlesid Guantanamo komandörid luba kasutada kinnipeetavatel veesõidukit. Luba andmisest keelduti.
2006. aasta oktoobris antud intervjuus konservatiivsele ajakirjale Human Events käsitles USA senaator Pat Roberts (R-Kan.) veekogu kui teabe kogumise vahendit. Ta vastas küsimusele, mis puudutas ABC Brian Rossi avaldust, et Mohammedi ülekuulamisel kasutati vesilauda. Roberts vastas: “See on üks tehnikatest, mida enam ei kasutata.”