Enamusreegli kontseptsioon näeb ette, et arvulise häälteenamusega saab teha otsuse, mis kehtib kõigi otsustusprotsessis osalevate osapoolte kohta. See põhimõte asetab rõhu pigem otsuste tegemisele kui konsensusele rühmas. Enamusreeglit kasutatakse paljudes olukordades, nagu valimised, juhatuse koosoleku hääletused ja seadusandlikud hääletused.
Paljud demokraatlikud ühiskonnad kasutavad seda reeglit kohalikel ja rahvusvahelistel valimistel. Näiteks USA, põhiseaduslik vabariik, kasutab seda põhimõtet oma valimistel. Nendel juhtudel on võitjaid ainult üks. Kui vabariiklane ja demokraat kandideerib Kongressi kohale, võidab koha enim hääli saanud kandidaat.
Mõned otsused nõuavad enamat kui lihthäälteenamust. Näiteks kui USA president paneb veto kongressi poolt vastu võetud õigusaktidele, võivad senat ja Esindajatekoda presidendi veto kahekolmandikulise häälteenamusega tühistada. Kuigi mõiste “ülemenamus” erineb veidi enamuse reeglist, mis annab mistahes arvulise häälteenamuse, on põhimõte siiski sama. Otsustusprotsessis on üks selge võitja ja üks kaotaja.
Enamuse reegel ei kehti siiski kõikide demokraatlike valimiste puhul. See ei kehti proportsionaalse esindatuse (PR) hääletussüsteemiga riikides. PR-süsteemiga riigis jagatakse ringkonna- või parlamendikohad häälte protsendi järgi. Näiteks kui kümne koha pärast võistleb neli erakonda, saab 30 protsenti häältest saanud erakond kümnest saadaolevast kohast kolm.
Suhtekorraldussüsteemiga riikide seadusandlikud harud võivad seadusandluse loomisel ja vastuvõtmisel, samuti riigi põhiseaduse muutmisel endiselt rakendada enamuse põhimõtet. Austrias, PR-süsteemiga parlamentaarses demokraatias, nõuavad põhiseaduse sätted kahe kolmandiku häälteenamust.
Kuigi demokraatia pooldajad võivad väita, et enamuse valitsemine toob lõppkokkuvõttes kasu laiemale avalikkusele, arvavad teised, et vähemus võib olla tegelikult marginaliseeritud. Alexis de Tocqueville kirjutas oma raamatus “Demokraatia Ameerikas” oma murest võimu korrumpeeriva mõju pärast, viidates sellele, et rühmitus kasutab seda võimu kuritarvitades sama suure tõenäosusega kui üksikisik. Tocqueville’i muret peetakse mõisteks, mida tuntakse ka kui “enamuse türannia”.
Ameerika Ühendriikides on põhiseadusesse sisse ehitatud mitu vähemuste kaitset. Need õigused kaitsevad rahvuslikke, etnilisi, usulisi ja muid vähemusi “enamuse türannia” eest. Olenemata enamuse reegliga tehtud otsustest ei saa need rikkuda riigi vastavas seadustikus või põhiseaduses sätestatud õigusi.