Aspergeri sündroom on neurobioloogiline häire, mida peetakse autismispektri osaks. Seisundi täpne põhjus pole teada, kuigi paljud eksperdid usuvad, et sellel on pärilik komponent. Aspergeri sündroom võib mõjutada igast rassist ja sotsiaalmajanduslikust taustast inimesi, kuigi meeste seas esineb seda kolm kuni neli korda sagedamini. Seda seisundit nimetatakse meditsiinilistes tekstides mõnikord Aspergeri häireks, Aspergeri tõveks või AS-ks.
Aspergeri sündroomiga inimestel võivad sümptomid ilmneda kogu elu jooksul, kuid enamikul neist diagnoositakse alles täiskasvanueas. Aspergeri sündroomiga inimesi kiusati sageli lapsepõlves või mõnitati nende väga ebatavaliste huvide pärast. Kuna aga paljud lapsed kogevad neid raskusi, teadvustatakse probleemi ulatust harva alles palju hiljem.
Põhimõtteliselt põhjustab Aspergeri sündroom käitumist, mida saab kõige paremini kirjeldada kui “veidrat”. Bill Gates, Woody Allen, Bob Dylan, Keanu Reeves, Al Gore ja Garrison Keillor on mõned paljudest märkimisväärsetest avaliku elu tegelastest, kellel on ekspertide arvates Aspergeri sündroomi sümptomid. Samuti on tõendeid, mis viitavad sellele, et Albert Einsteinil ja Isaac Newtonil oli samuti haigus.
Kahjustatud sotsiaalsed reaktsioonid on Aspergeri sündroomi põhikomponent. Selle seisundi all kannatavatel inimestel on raske oma eakaaslastega sisukaid suhteid arendada. Neil on raske mõista silmside, kehakeele või näoilmete kaudu suhtlemise peensusi ning nad näitavad harva teiste vastu kiindumust. Neid süüdistatakse sageli lugupidamatus ja ebaviisakas olemises, kuna nad leiavad, et nad ei suuda mõista ootusi sobivale sotsiaalsele käitumisele ega suuda sageli määrata ümbritsevate inimeste tundeid. Võib öelda, et Aspergeri sündroomi all kannatavatel inimestel puudub nii sotsiaalne kui emotsionaalne vastastikkus.
Kuigi Aspergeri sündroom on seotud autismiga, ei esine selle seisundi all kannatavatel inimestel muid arenguhäireid. Neil on normaalne või keskmisest kõrgem intelligentsus ja nad ei vasta ühegi teise leviva arenguhäire diagnostilistele kriteeriumidele. Tegelikult näitavad Aspergeri sündroomiga inimesed sageli intensiivset keskendumist, väga loogilist mõtlemist ja erakordseid võimeid matemaatikas või loodusteadustes.
Aspergeri sündroomi ei saa ravida, kuid kognitiivne käitumuslik teraapia, spetsiaalne kõneteraapia ja nõustamine võivad aidata leevendada paljusid haigusseisundi murettekitavamaid sümptomeid. Kui nad õpivad välja töötama sobivaid toimetulekumehhanisme, on Aspergeri sündroomiga inimesed üsna võimelised abielluma, sünnitama lapsi, saama tasuvat tööd ja elama iseseisvat elu.
Viimastel aastatel on paljud inimesed, kellel on diagnoositud Aspergeri sündroom, hakanud end kutsuma “aspiilasteks” või “aspergilasteks”, et vähendada oma seisundiga seotud häbimärgistamist. Tegelikult on üha rohkem veebisaite, mis on pühendatud Aspergeri sündroomi tähistamisele kui neurodiversiteedi näitele ravi vajava haiguse asemel.