Veresuhkur, tuntud ka kui vere glükoos, on keha kütus, mis toidab aju, närvisüsteemi ja kudesid. Terve keha ei tooda glükoosi mitte ainult sissevõetud süsivesikutest, vaid ka valkudest ja rasvadest ning ilma selleta ei saaks toimida. Tasakaalustatud vere glükoositaseme säilitamine on keha igapäevaseks toimimiseks hädavajalik.
Glükoos imendub soolestikust otse vereringesse ja selle tulemuseks on vere glükoositaseme kiire tõus. Pankreas vabastab insuliini, loodusliku hormooni, et vältida glükoositaseme tõusu veres ja aitab glükoosi rakkudesse viia. Seejärel kantakse suhkur igasse rakku, andes raku spetsiifilise funktsiooni täitmiseks vajaliku energia.
Terve vere glükoosisisaldus on vahemikus 70-120. Üks kõrge või madal näit ei viita alati probleemile, kuid kui meditsiinitöötaja kahtlustab, et tegemist võib olla murega, tuleks taset jälgida 10–14 päeva. On mitmeid erinevaid teste, mida saab teha, et teha kindlaks, kas inimesel on probleeme normaalse glükoositaseme säilitamisega, sealhulgas tühja kõhu veresuhkru test, suukaudne glükoosi test või juhuslik veresuhkru test. Aja jooksul liiga kõrge või liiga madal veresuhkru tase võib kahjustada silmi, neere, närve ja veresooni.
Hüpoglükeemia, seisund, mis on põhjustatud madalast veresuhkru tasemest kehas, võib olla äärmiselt kurnav, kui seda ei kontrollita korralikult. Sümptomiteks on värisemine, ärrituvus, segasus, kummaline käitumine ja isegi teadvusekaotus. Neid sümptomeid saab korrigeerida suhkrut, näiteks kõva kommi, suhkrutabletti või magusat jooki. Ühe või mitme sellise suhkru allaneelamine tõstab kiiresti organismi veresuhkru taset ja sellel on peaaegu kohene mõju.
Hüperglükeemia tekib siis, kui veresuhkru tase organismis on normist kõrgem. Selle seisundi sümptomiteks on liigne janu, sagedane urineerimine, väsimus, nõrkus ja letargia. Kui tase tõuseb liiga kõrgeks, võib inimene dehüdreeruda ja muutuda koomasse.
Diabeet tekib siis, kui kõhunääre kas toodab vähe või üldse mitte insuliini või kui rakud ei reageeri toodetavale insuliinile korralikult. Diabeeti on kolm peamist tüüpi: 1. tüüp, 2. tüüp ja rasedusdiabeet. 1. tüüp tekib siis, kui keha immuunsüsteem ründab insuliini tootvaid pankrease rakke, hävitades need ja pannes elundi tootma vähe insuliini või üldse mitte. Tüüp 2 on kõige levinum ja seda seostatakse vanuse, rasvumise ja geneetikaga. Rasedusdiabeet areneb välja ainult raseduse ajal, kuid tähendab, et naisel suureneb võimalus tulevikus haigestuda II tüüpi diabeeti. Kõik kolm tüüpi on tõsised ja neid tuleb regulaarselt jälgida.
Terve veresuhkru taseme säilitamiseks võib elustiilis teha mitmeid muudatusi. Tervisliku toitumise valimine, süües võimalikult palju köögivilju, vähendades magusate suupistete ja jookide tarbimist ning asendades valge riisi ja pasta täistera nisuga, aitab tohutult. Regulaarses treeningprogrammis osalemine ei aita mitte ainult säilitada tervet veresuhkru taset, vaid aitab hoida ka kehakaalu madalamal. Nende tavade muutmine harjumuseks võib oluliselt tõsta inimese elukvaliteeti.