Madal väljutusfraktsioon (EF), tuntud ka kui madal vasaku vatsakese väljutusfraktsioon (LVEF), näitab, et iga südamelöögiga pigistatakse vasakust vatsakesest välja ebapiisav kogus verd, et keha hapnikuga varustada. Erinevalt ehhokardiogrammi, südame katerisatsiooni, südame koormustesti või muu diagnostilise testi käigus mõõdetuna on normaalne väljutusfraktsioon tavaliselt 50–70 protsenti vatsakese mahust. Madalaks väljutusfraktsiooniks loetakse 35–40 protsenti või vähem vatsakeste mahust ja see viitab süstoolsele südamepuudulikkusele või kongestiivsele südamepuudulikkusele (CHF). Madala EF-i mõjud on sarnased ootamatu teetõkke mõjuga liiklusele: veri, nagu liiklus, taandub ja “seisab” kopsudes ja keha jäsemetes. Need toimed põhjustavad südame paispuudulikkusele iseloomulikke sümptomeid, nagu õhupuudus, väsimus ja tursed.
Kardiovaskulaarse anatoomia ja füsioloogia kiire ülevaade aitab selgitada madala väljutusfraktsiooni mõju. Suurem ja lihaselisem alumine vasak vatsake on loodud hapnikurikka vere pumpamiseks ülejäänud kehasse ja saab verd südame ülemisest vasakust aatriumist, mis omakorda saab kopsuarterist hapnikurikka verd. Kui vasak vatsake väljutab ainult vähem kui poole oma mahust, naaseb veri läbi süsteemi kopsudesse. Liigne veri ja vedelik kopsukoes põhjustab õhupuudust ja sagedast kroonilist ebaproduktiivset köha. Hingeldus intensiivistub, kui patsient heidab pikali ja lastakse tagasitõmbunud verel gravitatsioonist takistamatult voolata, ummistades kopsud.
Vasaku vatsakese madala väljutusfraktsiooni sekundaarne verevaru laieneb ka jäsemetele. Vere kogunemine tavaliselt sõltuvatesse alajäsemetesse, põhjustades liigsest vedelikust tulenevat turset. See olukord võib halveneda, kuna liigne vedelik takistab hapnikuga varustatud vere jõudmist nendesse kudedesse. Sageli tekib iseloomulik sinakas toon ja võib tekkida nahakahjustus.
Madal väljutusfraktsioon põhjustab ka pikaajalist hüpoksiat ehk madalat hapnikusisaldust kõigis keha kudedes. Krooniline hüpoksia põhjustab enamiku kehalise aktiivsuse korral äärmist väsimust ja väga varakult algavat nõrkust. Arutlusvõime ja mälu võivad olla hägused ning vahelduv segadus võib põhjustada aju madala hapnikusisalduse. Hüpoksiline olukord võib mõjutada südant – lihast ennast – ja see võib põhjustada ebaregulaarseid südamelööke. Südame müra võib tuleneda ka vere tagasivoolust.