Jalade kipitustunne, mida nimetatakse ka jalgade paresteesiaks, on põhjustatud sellest, kuidas aju tõlgendab sellest kehaosast tulevaid elektrokeemilisi impulsse. Nende signaalide aju kummalise lugemise põhjuseks ei pruugi olla midagi tõsisemat kui see, et jalg on magama jäänud, kuigi on ka palju tõsisemaid põhjuseid. Selle tunde põhjuseks võivad olla mitmesugused neuroloogilised ja vereringehäired, nahahaigused ja pärilikud haigused.
Mõnikord kirjeldatakse torkimistundena, mis tahes kehaosa kipitus võib olla mööduv või krooniline seisund. Mööduv paresteesia ei ole tavaliselt põhjust muretsemiseks ja seda kogetakse kõige sagedamini pärast seda, kui inimene avaldab kehaosale survet, pigistades närviradasid. Tavaliselt nimetatakse seda “uinumispiirkonnaks” ja meditsiiniline termin on obdormition.
Paanikahoo, piitsalöögi või dehüdratsiooni sümptomina võib tekkida mööduv kipitus jalgades, mis kestab paar sekundit, kuid mitte kauem kui mitu minutit. Muud seisundid, mis võivad seda tunnet põhjustada, on hüperventilatsioon, mööduvad isheemilised atakid ja krambid. Selle probleemi võib põhjustada ka ebapiisav verevarustus jalgades.
Kipitust, mis ei kao mõne minuti pärast või mis kordub sageli, nimetatakse krooniliseks paresteesiaks. Põhjused võivad varieeruda fibromüalgiast immuunpuudulikkuse häireni ning see võib olla ka neuroloogilise, südame- või hormoonhaiguse sümptom.
Kroonilise paresteesia põhjuse väljaselgitamiseks võib määrata neuroloogilised testid. Võimalikud põhjused võivad olla insult, ajuverejooks või meningiit. Süüdi võivad olla ka korduvatest liigutustest tulenevad vigastused, samuti tarsaaltunneli sündroom või ishias.
Jalgade paresteesia on eakatel patsientidel tavaline sümptom ja see on tõenäoliselt kehva vereringe tagajärg, mis võib viidata vereringeprobleemidele. Stenokardia, ateroskleroosi ja teiste vereringehäirete sümptomiteks võivad olla kipitustunne.
Nahahaigused, nagu põletused või külmakahjustused, võivad samuti tekitada jalgade kipitustunnet. Kroonilist paresteesiat võivad põhjustada mitmesugused infektsioonid, nagu HIV või Lyme’i tõbi, või see võib olla diabeedi sümptom. Mõned psühhiaatrilised haigused ja ravimid, nagu ka alkoholism, võivad samuti seda tunnet põhjustada.
On pärilikke haigusi, mis võivad põhjustada ka kipitust jalgades. Charcot-Marie-Toothi haigus mõjutab jalalihaseid ja Denny-Browni sündroom närvijuure. Seda sümptomit põhjustab ka porfüüria, pärilike häirete rühm.