Lõdv põlv on seisund, mida iseloomustab põlvevalu ja ebastabiilsus, plõksuvad ja hüppavad helid ning põlve nõrkustunne. Seisund on sageli põhjustatud traumaatilisest vigastusest, näiteks äkilisest keerdumisest, mille tulemuseks on põlveliigese nihestus või põlve paigal hoidvate sidemete kahjustus. Atraumaatilised või mittevigastuslikud seisundid, nagu näiteks lõtv liiges või valesti joondatud põlvekedra, võivad põhjustada ka lõdva põlve.
Põlv on keha suurim ja kõige kergemini vigastatav liiges. Selle moodustavad neli luud: reieluu ehk reieluu; sääreluu või suur sääreluu; pindluu ehk väike sääreluu; ja põlvekedra ehk põlvekedra. Želatiinne kõhretükk, mida nimetatakse meniskiks, toimib luudevahelise padjana. Liigest hoiavad kindlalt paigal neli sidet, mediaalne külgne side (MCL), eesmine ristsideme (ACL), lateraalne külgmine side (LCL) ja tagumine ristsideme (PCL).
ACL ja PCL stabiliseerivad põlve pöörlemist, takistades selle edasi-tagasi libisemist. Põlve külgedel asuvad LCL ja MCL takistavad põlve külgsuunas libisemist. Nende vigastuste tagajärjeks võib olla lõtv põlv, mis võib kõverduda või järele anda. Enamik sidemete vigastusi on põhjustatud väänamisest, mis võib põhjustada venitamist või rebendeid, mida nimetatakse nikastusteks. Väiksemaid venitusi või osalisi rebendeid ravitakse sageli puhkamise ja stabiliseerimisega traksidega või sarnase seadmega, samas kui täielikud rebendid võivad vajada operatsiooni ja muuta põlve tulevaste vigastuste suhtes vastuvõtlikumaks.
Teine haigusseisund, mis võib põhjustada lõtvunud põlve, on põlvekedra jälgimise häire või valesti joondatud põlvekedra. See juhtub siis, kui põlvekedra nihkub jala painutamisel või sirgumisel liiga kaugele jala küljele. Nihe võib juhtuda, kui reie luu soon, milles põlvekedra libiseb, on liiga madal või kui põlvekedrat paigal hoidev kõhr, kõõlused, sidemed või lihased on kahjustatud. Mõnel inimesel võib olla geneetiline kalduvus põlvekedra jälgimise häire tekkeks, kuigi tugev löök põlve küljele võib põhjustada ka valesti paigutatud põlvekedra.
Mõnel juhul on põlvekedra nihkumine ilmne, kuna põlv näib olevat valesti vormitud. Teised sümptomid on valu, suutmatus põlve sirgendada, hüppamine ja klõpsatus ning tunne, et põlv ei suuda raskust taluda. Seda seisundit saab mõnikord ravida raviga. Turse vähendamiseks kasutatakse jääd ja puhkust, seejärel soovitatakse lihaste tugevdamiseks mõeldud treeningprogrammi.
Operatsioon ei ole tavaliselt esimene valik lõdva põlve parandamiseks, välja arvatud juhul, kui üks sidemetest on täielikult rebend. Kui operatsioon on vajalik, järgneb sellele alati ulatuslik füsioteraapia periood. Lõdva põlve vältimiseks saab aga teha mitmeid asju, näiteks liigutada keha painutamisel ja tõstmisel, mitte lihtsalt põlvest väänata. Tõhusad ennetavad meetmed on ka venitamine enne tegevusi, õige kehakaalu hoidmine ja regulaarne treenimine, et hoida lihaseid ja kõõluseid tugevatena.