Veresuhkru või veresuhkru taset mõõdetakse tavaliselt skaala abil grammides detsiliitri kohta (g/dL) või millimooli liitri kohta (mmol/l). See tase kipub kogu päeva jooksul kõikuma, madalaimad näidud paastuperioodil ja kõrgeim varsti pärast sööki. Terve inimese normaalne veresuhkru vahemik on umbes 83 mg/dl (4.6 mmol/L) kuni 120 mg/dl (6.6 mmol/l).
Terve inimese organism suudab veresuhkru taset väga tugevalt reguleerida, mille tulemuseks on ennustatav normaalne veresuhkru vahemik. See tähendab, et vere glükoosisisaldus kipub normaliseeruma üsna kiiresti, kuigi see võib pärast sööki nn söögijärgsel perioodil järsult tõusta. Veresuhkru häireta inimesel peaks tühja kõhu veresuhkru tase olema umbes 83 mg/dl (4.6 mmol/l). See tähendab, et tema veresuhkru tase peaks olema sellel tasemel või sellest madalamal, kui ta hommikul ärkab. Paljudel tervetel inimestel on tühja kõhu veresuhkru tase madalam, ligikaudu 70 mg/dl (3.9 mmol/L).
Üks kuni kaks tundi pärast sööki tõuseb veresuhkur tavaliselt järsult. Normaalses veresuhkru vahemikus ei tohiks see tõusta kõrgemale kui 120 mg/dl (6.6 mmol/l). Paljudel inimestel on söögijärgne veresuhkru tase veelgi madalam, kaks tundi pärast söömist on see näitaja alla 100 mg/dl (5.5 mmol/L). Suurema suhkru- või tärklisesisaldusega toidud võivad mõjutada söögijärgset veresuhkru tõusu või põhjustada suurenenud glükoosisisalduse kestust.
Teadusringkondades on mõningaid lahkarvamusi selle üle, mis täpselt kujutab endast normaalset veresuhkru vahemikku ja mis võib olla hilisema diabeedi tekke eelkäija. Kuigi tühja kõhu veresuhkru taset 100 mg/dl (5.6 mmol) peetakse sageli normaalseks, võib see olla ka märku tekkivatest probleemidest. See võib olla kasulik varajase hoiatusindikaatorina, võimaldades inimesel muuta toitumist ja muid elustiili, et vältida II tüüpi diabeedi teket hilisemas elus.
Normaalse veresuhkru vahemiku säilitamine võib diabeediga inimese jaoks olla palju raskem. Diabeetikutel võib tekkida resistentsus insuliini suhtes, mis on veres leiduv hormoon, mis võimaldab glükoosi lagundada, või ei pruugi nende keha seda ühendit piisavalt toota. Diabeediga inimesed näevad tavaliselt palju kõrgemat vere glükoosisisaldust nii tühja kõhuga kui ka pärast sööki, kuna nende keha ei suuda veres sisalduvat glükoosi lagundada.