Terviseprobleemide tuvastamiseks ja diagnoosimiseks võidakse teha diagnostiline test. Need testid võivad olla kasulikud haiguste leidmisel ja nende progresseerumise jälgimisel. Diagnostilisi teste on palju. CT-skaneeringud, PET-skaneeringud, MRI-d, ultraheli- ja vereanalüüsid on mõned eri tüüpidest.
Kompuutertomograafia (CT) on diagnostiline pildistamisvahend. Nad loovad arvuti- ja röntgenitehnoloogia abil kehast ristlõikepilte. Tavaliselt saavad arstid selle testiga hinnata kõiki peamisi kehaosi, et tuvastada kõrvalekaldeid. Seda saab kasutada vähi diagnoosimiseks, südamehaiguse tunnuste leidmiseks, verehüüvete ja sisemise verejooksu tuvastamiseks ning paljude muude terviseprobleemide tuvastamiseks.
Tavaliselt tehakse CT-skaneerimise piltide tegemiseks spetsiaalseid röntgenikiirgusid. See test võib skaneerida keha paljude erinevate nurkade alt. Parema pildi saamiseks võib kasutada kontrastvärvi. See test võib selgelt näidata elundeid, luid ja sisemisi struktuure, nagu näärmed, veresooned ja lümfisõlmed.
Teine diagnostilise testi tüüp on positronemissioontomograafia (PET). PET-skaneerimine on meditsiiniline pilditest. Seda võib kasutada selleks, et näidata, kui hästi organid kehas toimivad. Skaneerimist võib kasutada keemilise ja metaboolse aktiivsuse erinevuste tuvastamiseks. Seda tüüpi skaneerimisega saab mõõta elutähtsaid kehafunktsioone, nagu hapnikukasutus, verevool ja glükoosi metabolism.
PET-skaneerimine võib aidata arstidel täpsemaid diagnoose teha. Tavaliselt avastatud terviseprobleemide hulka kuuluvad ajuhäired, kesknärvisüsteemi probleemid, südameprobleemid, aga ka vähk. Seda skaneeringut saab kasutada ravikuuri kavandamiseks. Lisaks võib seda kasutada kehtivate raviplaanide tõhususe kindlakstegemiseks.
Magnetresonantstomograafiat (MRI) võib kasutada ka diagnostikas. Elektromagnetiliste raadiolainete abil saab luua arvutipilte sisestruktuuridest, nagu luud, elundid, lihased ja närvid. Seda testi saab tavaliselt teha mis tahes kehaosaga. Selle pildistamismeetodi abil saab luua üksikasjalikke pilte nii elunditest kui ka pehmetest kudedest.
Kõrgsageduslikke helilaineid kasutatakse siseorganite ja kujutiste vaatamiseks ultraheliga MRI ajal. Mõned elundid, mida seda tüüpi diagnostilise testiga tavaliselt vaadeldakse, hõlmavad maksa, neerusid, südant ja muid olulisi organeid. Seda võib kasutada ka raseduse ajal loote uurimiseks. Ultraheli võib nimetada ka sonogrammiks.
Kui inimesel on olnud probleeme südamega, võib arst soovitada teha elektrokardiogrammi (EKG või EKG). EKG-d kasutatakse tavaliselt südameprobleemide diagnoosimiseks. See test mõõdab südame elektrilist aktiivsust. Ehhokardiogrammi võib kasutada ka südamehäirete uurimiseks. Selle testi abil saadakse südame liikumise graafiline ülevaade, sealhulgas südamekambrite ja klappide pildid.
Vereanalüüse võib kasutada ka diagnostikavahendina. Selle analüüsi jaoks võetakse laboratoorseks analüüsiks vereproov. Tavaliselt saab analüüsida haigusi, elundite funktsiooni ja ravimite efektiivsust. Vereanalüüse kasutatakse tavaliselt mitmesuguste terviseprobleemide määramiseks.
Patsiendi arst valib tavaliselt nende jaoks parima testitüübi. Testid tehakse tavaliselt individuaalselt. Mõned inimesed peavad õige diagnoosi saamiseks läbima rohkem kui ühe testi.