Sõrmede ja varvaste kipitusel on palju levinumaid põhjuseid, millest peamised on närvikahjustus ja nende jäsemete halb vereringe. Põhjused võivad olla ajutised, näiteks vales asendis istumine või magamine, või tõsisemad ja pikaajalised. Kesk- või perifeerse närvisüsteemi vigastused võivad samuti põhjustada sõrmede kipitust. Teatud haigused, nagu diabeet, alkoholism ja hüpertüreoidism, võivad samuti põhjustada selliseid kipitustunde.
Üks levinumaid sõrmede ja varvaste surisemise põhjuseid on nende piirkondade vereringe katkemine. Enamik inimesi on kogenud torkivat tunnet, mis on seotud kehaosa uinumisega. Kehaosad ei jää tegelikult magama; selle asemel muutuvad nad tuimaks piirkonna verevoolu puudumise tõttu. Selle põhjuseks võivad olla mitmed põhjused, sealhulgas istumine või magamine asendis, mis pigistab piirkonda viivaid veene. Kui verevool on taastunud, võib seda tunda kipitustundena.
Korduvad tegevused, mis kasutavad käsi ja jalgu, võivad samuti põhjustada kipitust sõrmedes ja varvastes. Mõned neist levinud tegevustest hõlmavad hüppamist, tantsimist või jooksmist ning pika aja jooksul tehes võib see varvastega ühendatud närvikude pigistada või ärritada, põhjustades kipitust. Korduvad tegevused võivad põhjustada ka närvikoe kahjustusi, põhjustades sõrmede surisemist. Need tegevused hõlmavad tippimist, sõnumite saatmist või pillimängu.
Pikaajaline liikumatus või puhkeasendis viibimine võib samuti põhjustada sõrmede ja varvaste kipitust. Käte ja jalgade tegevusetus võib põhjustada probleeme närvikoes, eriti kui puhkate asendis, mis pigistab või ärritab närve. Seda kogetakse tavaliselt siis, kui inimesed istuvad või seisavad pikka aega kitsastes tingimustes. Rahvarohked kohad sunnivad inimesi isiklike piiride säilitamiseks sageli ebaloomulikult seisma või istuma, kuid kui asendid põhjustavad pigistusi või ärritust, võivad need põhjustada ka kipitust.
Mõned haigused võivad põhjustada vereringehäireid ja närvikahjustusi, mis võivad põhjustada sõrmede ja varvaste kipitust. Alkoholi kuritarvitamine, vähene füüsiline aktiivsus ja kiiritusravi võivad kõik kaasa aidata sõrmede ja varvaste surisemise põhjustele. Diabeet, hüpotüreoidism ja luupus on mõned haigused, mis võivad põhjustada närvikahjustusi ja kipitustunnet jäsemetes.
Vigastused võivad põhjustada ka sõrmede ja varvaste kipitust. Kaela- või seljaaju kahjustus võib mõjutada kogu närvisüsteemi. Varbad ja jalad on sageli esimesed kohad, kus närvikahjustused kannatavad, sest need on ajust ja seljaajust koosnevast kesknärvisüsteemist kõige kaugemal asuvad punktid.