Moraalne intelligentsus on moraalse inimese seitsme tunnuse liitmine. Need omadused on järjekindlus, inhibeeriv kontroll, vastutus, loogika, koostöö, õiglus ja empaatia. Moraalse intelligentsuse mõõdupuu sõltub sellest, mil määral need tunnused avalduvad. Moraal näib olevat teatud määral kaasasündinud ja siis keskkond, kultuur ja haridus seda tunnet ehitavad ja küpsevad. See, mil määral loodus ja kasvatus vastutavad moraali ülesehitamise eest, on endiselt aruteluobjekt.
Sisemine südametunnistus on see väike hääl peas, mis ütleb, millal tegu on õige või vale. Tugev südametunnistus on moraalse intelligentsuse nurgakivi ja selle arendamine lapses on enamiku vanemate eesmärk. Selleks, et lapsed saaksid toetuda oma instinktile, mis on hea ja mis on halb, vajavad nad häid eeskujusid, kuna suur osa õpitust imendub alateadlikult.
Inhibeeriv kontroll on võime näidata üles kannatlikkust ja enesekontrolli kiusatusega silmitsi seistes ning olla võimeline ootama pikaajalisi eesmärke. Ühise hüvangu nimel ohverdamise tunnet motiveerib ka empaatia, mida tuntakse teiste vastu. Kohustus ja vastutus aitavad kaasa liigi ellujäämisinstinktile. Järjepidevus ja õiglus on ühiskonna toimimise ja kõigi ausa mängu õiguste kaasamise jaoks üliolulised.
Loogika on moraalse intelligentsuse aspekt, mis arutleb selle üle, kas teod aitavad või takistavad teisi. Selline ennetav mõtlemine tuleb tavaliselt vanusega, kuigi vanemad inimesed ei pruugi olla moraalselt intelligentsemad kui nooremad. Uuringud on näidanud, et vaistlik tunnetus sellest, mis on õige ja mis vale, on kultuuride ja usuliste veendumuste või religiooni puudumise vahel sarnane. Tundub, et isegi väga väikestel lastel on universaalne moraalikoodeks, mis väljendub nende mängudes ausa mängu mõttes.
Asjaolu, et inimestel on erinev moraalse intelligentsuse tase, on see, mis viib seaduste olemasolu vajalikkuseni. Ideaalses sõnastuses oleks igaüks niivõrd moraalselt intelligentne, et seadusi poleks vaja. Selline utoopia oleks aga habras olend, ilma seda toetavate seadusteta, sest alati on üks inimene, kelle moraalne intelligentsus erineb teistest ja kelle tegevus võib hästitoimiva ühiskonna alla suruda, kui väljaütlemata reeglitest kinnipidamine on vabatahtlik.