Millised tegurid mõjutavad lapsepõlve psühholoogilist arengut?

Psühholoogiline areng viitab psühholoogiliste, emotsionaalsete, sotsiaalsete ja kognitiivsete verstapostide saavutamisele, mis on osa indiviidi isiklikust kasvust. Kuigi täiskasvanutel on eluetappidel liikudes oma psühholoogilised väljakutsed, on psühholoogiline areng lapsepõlves rida eriti intensiivseid ja kiiresti kokku puutuvaid verstaposte. Need protsessid on tihedalt seotud ka füüsilise kasvu ja kehaliste oskuste ilmnemisega, mis on vajalikud lastele kõrgema arengutaseme saavutamiseks. Näiteks mänguasjade ja muude esemetega manipuleerima õppiv imik aitab lapsel arendada enesetunnet, mitte teist. Lisaks füüsilisele kasvule on lapse psühholoogilist arengut mõjutavateks teguriteks ka sünnieelne hooldus ja toitumine, lapseea toitumine, ema side ning vanemlikud oskused ja stiil.

Sünnieelne hooldus ja selle järgnev mõju sünnieelsele arengule võib avaldada tohutut mõju lapse psühholoogilisele arengule. Ema piisav toitumine – mida pakuvad toit ja täiendavad ema vitamiinid – annab loote kasvuks ja arenguks vajalikke ehitusplokke. Lisaks minimaalsele toitumiskogusele on ka toiduaineid ja aineid, mida ema peaks vältima või piirama loote kasvu jätkudes. Teatud retsepti- ja käsimüügiravimeid ning alkoholi tuleks täielikult vältida ning piirata tuleks muid toiduaineid, mis võivad toksiinidel kehasse koguneda, sealhulgas tuunikala ja muud tüüpi kalad. Raseduse meditsiiniline jälgimine võib samuti aidata vältida tüsistusi, nagu rasedusdiabeet, kahjustamast ema ja lapse tervist.

Positiivne psühholoogiline areng lapsepõlves on jätkuvalt tugevalt seotud optimaalse toitumisega pärast lapse sündi. Imiku aju ja närvisüsteem kasvavad esimestel eluaastatel plahvatuslikult ning selle kiire arengu säilitamiseks on vajalik piisav toitumine. Väidetavalt soodustab imetamine imikueas imiku immuunsüsteemi, tagab suurepärase toitumise ning soodustab ema ja lapse sidet ning imiku turvatunnet. Imiku esimene suhe peaks põhinema usaldusel ja turvalisusel, kuna arvatakse, et see soodustab hilisemat positiivset suhtlemist inimestega ja loob sotsiaalsete oskuste alguse. Jätkuvad positiivsed suhted vanemate ja hooldajatega aitavad edendada jätkuvat sotsialiseerumist.

Vanemlik oskus ja stiil on veel üks tegur, mis mõjutab lapse psühholoogilist arengut. Järjepidev lapsevanemaks olemine selles, mida laps tajub turvalise keskkonnana, julgustab usaldust ja uurimist. Ebajärjekindel järelevalve või pideva segaduse ja murranguline perekondlik õhkkond võib põhjustada ärevushäireid ja käitumist, mis on seotud usaldamatuse ja vältimisega. Vanemlikud piirangud, mida lapse käitumisele järjekindlalt rakendatakse, aitavad julgustada eksperimenteerima uudsusega teadaolevates piirides.