Paget’i nibude haigust ei tohi segi ajada teiste Paget’i tõve vormidega, eriti Paget’i luu- või häbemehaigusega. Kõik kolm haigusseisundit on 19. sajandi Briti arsti Sir James Pageti ühises identifitseerimises ja kirjelduses. Need on kõik eraldi haigused, mis on saanud nime selle arsti teedrajava töö järgi. Rinnanibu Pageti tõbi on tegelikult haruldase rinnavähi vorm, mis moodustab vaid umbes 5% kõigist rinnavähi juhtudest ja seda esineb kõige sagedamini vanematel kui 60-aastastel naistel. Mõnikord haigestuvad sellesse haigusseisundi ka nooremad naised, kuid on väga haruldane.
Enamikul nibu Paget’i tõve juhtudest on kõige tähelepanuväärsem tegur, et nibu on kaetud punase ketendava lööbega. Enamik naisi ignoreerib seda varajast löövet, kuid kui see kestab kauem kui paar päeva, peaksid naised arsti poole pöörduma. Lööve võib hakata moodustama koorikut ja levida nibust seda ümbritsevale nahale. Kuigi varajane lööve ei ole eriti häiriv, võib haiguse edenedes lööve kipitada, sügelema või põletada, tekitades märkimisväärset ebamugavust.
Uurimisel on pooltel inimestest, kellel on diagnoositud Paget’i nibu tõbi, nibu all palpeeritav kasvaja. Üldiselt on 95% haigusseisundiga inimestel kasvaja rinnakoes, mis asub tavaliselt piimakanalite läheduses. Kui kasvaja ei ole tuntav, tehakse patsientidele mammograafia ja mõnikord ka rinnakoe sonogrammid kasvajate leidmiseks ja tuvastamiseks. Meditsiinilise mõistatuse tekitab see, et umbes 5% juhtudest ei esine kasvajat. Kuid isegi ilma vähkkasvajata on nibu kude vähkkasvaja ja võib levida. Kõiki juhtumeid ravitakse leviku vältimiseks.
Raviks on mitu võimalust. Mõnel naisel ei ole pahaloomulised kasvajad mitte ainult nibu all, vaid on levinud ka käte alla. Vajalik võib olla täielik mastektoomia. Teistele tehakse lumpektoomia ja eemaldatakse nibu või ümbritsev kude, millel on Paget’i rakud. Kiiritusravi pärast lumpektoomiat või mastektoomiat on standardne ja naised võivad retsidiivi vältimiseks alustada ka hormoonsupressioonravi suukaudsete ravimite ja/või keemiaraviga.
Nibu Pageti tõve ellujäämise määr sõltub vähi tuvastamise staadiumist. Kui haigusseisund mõjutab ainult nibukude, on elulemus 99.5%. Kui aluskasvajad on olemas, hinnatakse ellujäämise määra kasvaja staadiumi ja suuruse ning selle järgi, kui kaugele see võis tungida. Esimeses etapis ei ole rinnakasvaja suurem kui umbes 8 tolli (2.032 cm) ja vähirakke lümfisõlmedes ei esine. Umbes 80% selles staadiumis inimestest on täielikult paranenud.
Teine etapp tähendab, et vähk on levinud lümfisõlmedesse ja kasvaja suurus ei ole suurem kui umbes kaks tolli (5.08 cm). Elulemusmäära võib määrata selle järgi, kui palju lümfisõlmed on vähi poolt mõjutanud, kuid teises staadiumis diagnoositud inimeste üldine elulemus on 70%. Kolmanda staadiumi patsientide ellujäämise määr on pärast diagnoosi saamist raviga 40% viis aastat ja neljanda staadiumi patsientide elulemus on viie aasta jooksul palju madalam, 20%.
Rinnanibu Paget’i tõve kohta on olemas uurivad ravimeetodid ja kliinilised uuringud ning elulemuse parandamise väljavaated on head. Nagu iga rinnavähi puhul, on varane avastamine suurema elulemuse võti. Pöörake tähelepanu nibule tekkivatele lööbetele ja tehke igakuised enesekontrollid, et kontrollida tükkide olemasolu.