Lihasjäikus tekib siis, kui teatud kehapiirkonna lihased tõmbuvad kokku ja muutuvad pinges. Jäigad lihased võivad tekkida erinevatest olukordadest. Need olukorrad võivad ulatuda tegevusetuse perioodidest kuni treenimise, füüsilise töö või spordiga tegelemiseni. Kui lihased on terved, võib jäikus olla põhjustatud putukahammustusest, infektsioonist, vigastusest või võimalikust verejooksust lihastes ja erinevatest haigusseisunditest.
Lihaste jäikus võib tekkida mis tahes kehapiirkonnas. Arst peaks iga pikaajalist jäikust vaatama, et välistada ravi vajavaid meditsiinilisi probleeme. Lihaste jäikus kogu kehas korraga võib olla gripi tunnuseks, kuid lihaste jäikus keskendub tavaliselt igal ajahetkel ühele kehapiirkonnale.
Kaelapiirkonna jäigad lihased võivad olla põhjustatud nii lihtsast asjast nagu halb magamisasend või pikaajaline külma ilmaga kokkupuude. Selle põhjuseks võivad olla füüsilised seisundid, mis tulenevad vigastusest, piitsalöögist, artriidist või mitmesugustest selgroo häiretest. Teised seisundid, mis põhjustavad kaelapiirkonna jäikust, võivad olla infektsioonid, nagu meningiit või lastehalvatus.
Seljajäikus võib tekkida pärast öö läbi magamist liiga pehmel või liiga kõval madratsil. See võib tuleneda ka vigastusest või seljaaju häirest. Inimese keha liigesed võivad vigastuse või pinge tõttu jääda jäigaks. Liigeste jäikus võib alata ka inimese vananedes. Tendiniit, lihasspasmid ja artriit põhjustavad valu ja jäikust ka liigestes.
Puusapiirkonna jäikus on tavaliselt artriidi või tõsisema haigusseisundi, näiteks Antley-Bixleri sündroomi või hüpofosfateemilise rahhiidi tagajärg. Antley-Bixleri sündroom ja artriit põhjustavad põlvede jäikust. Lihase jäikusega küünarnuki põhjuseks võib olla nikastus või epikondüliit. Adrenoleukodüstroofia sündroom, Alexanderi sündroom, Alpersi sündroom ja Fahri sündroom põhjustavad jalgade jäikust. Need erinevad seisundid võivad põhjustada ka käte jäikust.