Üks levinumaid vigastusi on verevalumid ehk muljumised. See vigastus on tavaliselt põhjustatud nüri jõuga traumast, mis lõhub veresooni, võimaldades verel välja pääseda. Kogunenud veri on läbi naha nähtav verevalumina. Kontusioone on kolm peamist tüüpi: subkutaanne, lihaseline ja periosteaalne.
Vahetult nahapinna alla tekib nahaalune verevalum. Seda tüüpi vigastused võivad olla põhjustatud kukkumisest, esemega löömisest või millelegi otsa sõitmisest. Nahaalused verevalumid kaovad tavaliselt kõige kiiremini, kuid võivad jääda nähtavaks kuni kaks nädalat.
Verevalumid võivad tungida kehasse sügavamale ja mõjutada lihaseid. Lihase muljumise võib klassifitseerida intramuskulaarseks või intermuskulaarseks. Intramuskulaarsed verevalumid põhjustavad väiksema tõenäosusega nähtavaid verevalumeid, kuna need hõlmavad ainult lihase rebenemist. Lihastevahelise verevalumi korral on rebenenud nii lihas kui ka seda ümbritsev ümbris. Lihastevahelisest verevalumist taastumine on üldiselt kiirem, kuna veri suudab väljuda lihaskesta rebendi kaudu, mitte koguneda lihasesse endasse.
Sügavaim verevalumi tüüp on luuümbrise muljumine ehk luu verevalumid. See vigastus tungib kuni luuni, põhjustades turset ja valu. Turse luu ja selle katte ehk periosti vahel võib vereringe puudumise tõttu püsida pikemat aega. Luuümbrise muljumine on üldiselt kõige valusam ja kestvam verevalum.
Enamikul juhtudel saab vigastust ravida akronüümi RICE järgimisega, mis tähistab puhkust, jääd, kompressiooni ja kõrgust. Patsiendid ei tohiks paranemise soodustamiseks verevalumiga kehaosa üle kasutada. Jää võib olla abiks turse vähendamisel, kuid seda ei tohiks kunagi otse nahale kanda – parimad on jääkotid või rätikutesse mähitud kuubikud. Kompressioon ehk verevalumite koha mähkimine sidemega tuleks läbi viia ettevaatlikult, et mitte nii tihedalt mähkida, et vereringe katkeks. Vigastuse tõstmine südamest kõrgemale võib vähendada selles piirkonnas koguneva vere hulka ja seega minimeerida turset ja verevalumi suurust.
Inimestel, kellel on teatud veritsushäired, nagu hemofiilia, ja neil, kes võtavad verd vedeldavaid ravimeid, tekivad suurema tõenäosusega muljumised. Need patsiendid peavad hoolikalt jälgima kõiki verevalumeid, kuna suur turse võib viidata liigsele verekaotusele. Igaüks, kes märkab seletamatute verevalumite sagenemist, peaks sellest teavitama oma arsti, kes võib tellida veritsushäirete välistamiseks testid. Verevalumitest, mis ei parane kahe nädala jooksul, kasvavad suuremaks või muutuvad valusamaks, tuleks teatada ka patsiendi arstile võimaliku läbivaatuse tegemiseks, et välistada tõsisem vigastus.