Hõõrdumispõletused on tavaline meditsiiniline probleem ja rasketel juhtudel eluohtlikud. Need tekivad siis, kui nahk tõmmatakse üle abrasiivse pinna, eemaldades nahakihid ja jättes nahale lööbe või kriimustusjäljed. Nende põletuste kõige levinumad põhjused on kukkumised ja raskemad põletused võivad olla põhjustatud sõidukiõnnetustest või mehaanilistest rihmadest.
Kui nahakihid eemaldatakse kokkupuutel abrasiivse pinnaga, nimetatakse seda hõõrdpõletuseks. Need põletused on tavaliselt põhjustatud nii hõõrdumise kui ka samaaegse kuumuse kombinatsioonist. Seda tüüpi põletused võivad olla erineva intensiivsusega ja kergemad põletused võivad ilmneda vaid kergelt roosaka ja hõõrdunud alana, samas kui raskemad põletused võivad hõõruda ära kõik nahatasandid ja olla väga sügavad. Need põletused võivad olla valusad ja rasked vigastused, mis põhjustavad suuri marrastusi suurtes kehaosades, võivad olla eluohtlikud.
Igaüks on vastuvõtlik seda tüüpi vigastustele, kuna kõik põhjused võivad põhjustada hõõrdumise põletust. Kukkumine ja põlve või küünarnuki hõõrumine abrasiivsele pinnale võib põhjustada kerge põletushaava. Sellesse kategooriasse kuuluvad köiepõletused ja paljud inimesed on neid kogenud. Need tekivad siis, kui köis tõmmatakse kiiresti läbi käte. Vaibapõletused on teist tüüpi tavalised hõõrdumispõletused, millele väikesed lapsed roomamisel eriti vastuvõtlikud on, kuna põlved võivad vastu vaipu hõõruda, põhjustades põletushaavu.
Spordivigastused on veel üks levinud põletuste põhjus. Raskemad põletushaavad võivad tekkida liiklusõnnetustes, kui kaasreisija paiskub autost välja ja libiseb mööda asfalti. Seda tüüpi vigastused on eriti levinud mootorrattaõnnetuste korral. Jooksuradadel või muudel mehaanilistel seadmetel leiduvad pöörlevad rihmad on samuti kurikuulsad hõõrdumispõletuste tekitamise poolest.
Enamik väiksemaid põletushaavu ei ole tavaliselt piisavalt tõsised, et õigustada arsti vastuvõtule minekut. Neid vigastusi saab hõlpsasti ravida koduste abinõude abil, nagu piirkonna põhjalik pesemine puhta vee ja pehme antibakteriaalse seebiga ning haava katmine puhta sideme ja antibakteriaalse kreemiga. Põletust tuleks iga päev uurida ja sidet vahetada ning infektsiooni tunnuste ilmnemisel pöörduda arsti poole. Kui tekivad raskemad hõõrdumispõletused, mis on oluliselt sügavad või ei peata verejooksu, tuleb viivitamatult pöörduda arsti poole.