Geneetika on bioloogilise pärilikkuse uurimine. Geneetikud uurivad mitmesuguseid pärilikke tunnuseid, alates võimest kanda suurel hulgal puuvilju ja lõpetades imetajate silmavärviga. See distsipliin on suurema bioloogia valdkonna peamine nurgakivi. Inimesed, kes seda uurivad, teevad seda väga erinevates olukordades, alates uurimislaboritest kuni ravimifirmadeni, ning pidevalt tehakse uusi läbimurdeid.
Inimesed on geneetikast mingil tasemel aru saanud tuhandeid aastaid. Nad on juba mõnda aega kasvatanud põllukultuure ja loomi aretuse kaudu, valides välja soovitud tunnused ja püüdes neid paljundada. Juhuslikud vaatlused on samuti olnud inimese elu oluliseks osaks tuhandeid aastaid ning inimesed on märkinud, et teatud pereliikmetel on tavaliselt iseloomulikud anatoomilised tunnused. Näiteks Austria Habsburgid on kuulsad oma prognaatiliste lõualuude poolest.
1800. aastatel hakkas munk nimega Gregor Mendel tegema kontrollitud katseid hernestega, mille eesmärk oli geenide pärimise saladuste lahti mõtestamine. Teda peetakse sageli kaasaegse geneetika isaks, sest kuigi ta ei suutnud üksikuid geene tuvastada, näitas ta, et domineerivate ja retsessiivsete tunnuste kombinatsioon määrab organismi füüsilise välimuse. 1950. aastatel näitasid uuringud lõpuks, et kromosoomide DNA kandis peremeesorganismi geneetilist koodi.
Saades kinnitust, et DNA-s peitub pärimise saladus, hakkasid inimesed kaardistama ka geneetilist koodi, leides kromosoomides konkreetseid kohti, kus teatud geenid ilmusid. Teel õppisid nad palju DNA ja pärilikkuse kohta ning DNA koodi uuritakse pidevalt uute geenide tuvastamiseks. Selle kodeerimise mõistmine on võimaldanud teadlastel sellega manipuleerida, eemaldada või muuta sektsioone, et luua konkreetne soovitud tulemus, näiteks kahjurite suhtes vastupidav põllukultuur. Inimese geneetilise koodi tundmine on viinud ka geeniteraapiani, mille käigus konkreetseid probleeme käsitletakse või välditakse indiviidi koodiga manipuleerides.
Selle valdkonna uurimine ei selgita ainult füüsiliste tunnuste, nagu juuksevärv, avaldumist. Geneetikat kasutatakse ka pärilike haiguste uurimiseks ja selle kindlakstegemiseks, kas inimesed on oma geenide tõttu teatud haigustele vastuvõtlikumad või mitte. Distsipliin hõlmab ka seda, mis juhtub siis, kui asjad lähevad valesti, näiteks organismi puhul, mis pärib lisakromosoomi. Mõned inimesed on ka väitnud, et geenid võivad käitumises rolli mängida, kuna teatud inimestel on eelsoodumus depressioonile, sõltuvusele ja muudele käitumisprobleemidele.