Mis on idiopaatiline?

Idiopaatiline on meditsiiniline termin, mida kasutatakse seisundi kirjeldamiseks, millel pole teadaolevat põhjust. Kui patsiendi juhtumit kirjeldatakse idiopaatilisena, tähendab see, et arst ei tea, mis haigusseisundi põhjustas. See võib olla problemaatiline, kuna mõnikord on haigusseisundi põhjuse väljaselgitamine osa sobiva ravi leidmise protsessist. Idiopaatilised seisundid võivad olla ka meditsiinipersonali jaoks väga masendavad, kuna põhjusest arusaamise puudumine raskendab haigusseisundi või tulevaste haigusjuhtude kordumist teistel patsientidel.

Mõned inimesed viskavad nalja, et idiopaatiline tuleneb “idioodist”, nagu “arst on nii idioot, et ta ei suuda isegi aru saada, mis selle põhjustas”. Tegelikult pärineb see termin kreeka sõnadest idios ehk “oma” ja paatos ehk kannatus. Ehkki võib olla ahvatlev süüdistada arsti selles, et ta ei suuda välja selgitada, mis meditsiinilise probleemi põhjustab, näib, et mõned haigused tekivad spontaanselt, ilma teadaoleva seletuse või põhjuseta ning arsti etteheitmine ei ole kuigi produktiivne.

See termin on osa nosoloogia, haiguste klassifikatsiooni valdkonna meditsiiniterminite perekonnast. Haiguse etioloogiat või põhjust käsitletakse sageli arutlustes selle üle, kuidas haigust ravida. Näiteks iatrogeenne seisund on haigus, mille on põhjustanud arst, kas kaudselt kurnavate kõrvalnähtude tähenduses või otseselt meditsiinilise väärkäitumise tähenduses, mis põhjustab patsiendile kahju. Kuna iatrogeense seisundi põhjus on teada, on seda lihtsam ravida, sest põhjust saab käsitleda ja parandada, lootes meditsiinilise probleemi lahendamisele.

Mõnikord on idiopaatilisena näiva seisundi põhjus lihtsalt ebaselge, mitte teadmata. Arstid, kellel on mõistatuslikud haigusjuhtumid, konsulteerivad sageli oma kolleegidega, pöördudes mõnikord eksperdi poole, kellel on ravitava seisundiga kogemusi. Sellised konsultatsioonid annavad mõnikord lisateavet, mida saaks kasutada haiguse põhjuse väljajuurimiseks, mis võib aidata ravil.

Haigus võib ühel inimesel olla idiopaatiline, teisel aga seletatav. See võib tekitada segadust, kui patsiendid vahetavad teavet diagnoosi ja ravi kohta, kuna patsient ei pruugi aru saada, miks kedagi teist ravitakse millegagi, mida talle pole pakutud.