Oksendamine, mida nimetatakse ka okseks, barfiks ja paljudeks muudeks nimedeks, on inimese maost välja voolanud vedelikud ja tahked ained. Kui inimene sööb ja joob, liigub söök, mida ta sööb, tavaliselt söögitoru kaudu makku ja sealt edasi soolestikku, kuna see läbib seedimisprotsessi. Toidu osad, mida keha ei saa kasutada, väljuvad kehast päraku kaudu. Mõnikord aga põhjustab haigus, kehavigastus või okserefleks toidu seedirajalt tagasitõmbumist ja oksendamise näol suu kaudu väljumist.
Seedeprotsess toimib tavaliselt täpselt nii, nagu inimesed seda ootavad, ja tarbitud toit liigub läbi seedesüsteemi. Ülejäänud materjal väljub kehast väljaheite kujul. Vahel aga lööb miski selle loomuliku kulgemise segi ja inimene hoopis oksendab.
On palju asju, mis võivad oksendamist põhjustada. Sageli on see haiguse põhjustaja viiruse või bakteri tagajärg. Näiteks võib inimene tarbida toitu, mis on bakteritega saastunud, ja selle tõttu oksendada. Mõnikord võib sama juhtuda, kui inimene ei pese käsi enne söömist või toidu valmistamist. Sellisel juhul võib tema kätel olnud viirus või bakter toidu saastada ja haigestuda.
Inimene võib isegi nakatuda mõne teise inimese oksendamist põhjustava viirusega. Seda nimetatakse sageli kõhugripiks. Kõhugripp ei ole seotud gripiga, mis on hingamisteede haigus. Inimene võib aga oksendada, kui tal on hingamisteede haigus, näiteks gripp.
Lisaks viirustele ja bakteritele on palju muid seisundeid ja olukordi, kus inimene võib hakata oksendama. Näiteks võib inimene pärast palju keerutamist või lõbustuspargis sõitmist oksendada; mõned naised kogevad oksendamist ka raseduse esimestel kuudel. Isik võib oksendada, kui tal on haavand, mitmesugused kroonilised haigused või toidutalumatus. Mõnel juhul võib inimene isegi oksendada, kui ta näeb või nuusutab midagi, mis teda iiveldab. Näiteks oksendavad mõned inimesed, kui näevad teisi oksendamas.
Enamasti lõpeb oksendamine lühikese aja pärast ja inimesed hakkavad end paremini tundma ilma meditsiinilise sekkumiseta. Kui inimene oksendab korduvalt, kauem kui paar päeva või tal on muid murettekitavaid sümptomeid, võib ta siiski arsti poole pöörduda. Samuti võib inimesel olla hea rääkida arstiga, kui ta näib oksendavat verd või sapit, mis on maksa seedevedelik. Lisaks võib arsti poole pöördumist õigustada ka jäik kael või tugev kõhuvalu.