Kasvuspurt on periood lapsepõlves, mida iseloomustab füüsiline ja kognitiivne areng. Imikutel nimetatakse neid spurte mõnikord “sageduspäevadeks”. Lõplik kasvuspurt toimub puberteedieas ja võib kesta mitu aastat, kui inimene areneb lapsest nooreks täiskasvanuks.
Kasvuhoo ajal on vaja rohkem toitaineid kui tavaliselt. Inimene on sageli tavapärasest näljasem ja võib olla ka füüsiliselt väsinud, sest areng nõuab palju energiat. Mõnikord ilmnevad ka isiksuse muutused, nagu imikutel ärev meel või teismeliste temperamentne meeleolu. Füüsilise ja/või kognitiivse arengu verstapostid võivad olla saavutatud, näiteks siis, kui laps hakkab pärast spurti roomama.
Kasvuhooga imik soovib sageli toita ja võib olla rahutu või ärev. Harvad pole ka juhtumid, kus beebi magab tavapärasest rohkem. Kasvuperioodil võib laps kasvada füüsiliselt, kuid aju arenedes võib ta kogeda ka kognitiivset arengut. Kasvuhooga võib kaasneda uute ühenduste loomine ajus, mille tulemuseks võib olla suurem liikuvus, mõistete parem mõistmine ja muud kognitiivse arenguga seotud sündmused.
Teismelised ja noored täiskasvanud kogevad kasvuhoogusid, kuna puberteedieas vabanevad hormoonid. Need hormoonid aitavad kaasa sekundaarsete sugutunnuste kujunemisele ning põhjustavad ka pikkuse suurenemist, luumassi suurenemist ja muid füüsilisi tunnuseid. Samal ajal areneb ka aju. Teismelise kasvuspurdi ajal on oluline tagada, et teismelistel oleks piisav ja tasakaalustatud toitumine. Teismelistele võib olla abi ka teadmisest, et kuigi nad võivad end kasvuhoo ajal ebatavaliselt tunda, on füüsilised sümptomid, nagu valud või väsimus, normaalsed.
Kui tundub, et kellelgi puuduvad arengu verstapostid ja ta ei kasva, võib lastearst läbi viia uuringu ja anda soovitusi suunamiseks või raviks. Mõned inimesed lihtsalt arenevad aeglasemalt kui teised, samas kui teistel juhtudel võivad arengupeetused olla märk geneetilistest häiretest, alatoitlusest, haigustest või muudest probleemidest. Edusammude jälgimise diagrammi pidamine võib olla kasulik, kuna see võimaldab arstil näha, kuhu patsient sobib võrreldes teiste sarnases vanuses inimestega. Seda teavet saab kasutada selleks, et teha kindlaks, kas sekkumine on vajalik või mitte.