Kui me räägime inimese intelligentsusest, mõtleme tavaliselt tema teadmistele või võimele teadmisi omandada. Siiski on intelligentsusel palju erinevaid tahke, sealhulgas probleemide lahendamine, kunstiline intelligentsus, arutlusvõime ja loominguline intelligentsus. Emotsionaalne intelligentsus ehk “EQ” on üks intelligentsuse vorme, mis laieneb ja mõjutab kõiki inimesi.
Emotsioonid, nagu enamik teavad, on võimas vahend tegude motiveerimiseks. Kui keegi teeb midagi, millest me täpselt aru ei saa, võib ta meile öelda, et „kõndige miil minu kingades”. Selle põhjuseks on asjaolu, et emotsioonid alistavad sageli mõistuse ja panevad kõrvalseisjad arvama, et käitutakse irratsionaalselt. Adekvaatse emotsionaalse intelligentsusega inimene arvestab emotsioonide olemasolu ja jõuga ning näeb vajalikkust olukordades, mida teised võivad pidada ebamõistlikuks.
EQ viitab indiviidi reaktsiooni tõhususele tema enda ja teiste tunnetele või emotsioonidele. Kõrge emotsionaalse intelligentsusega inimene on väga osav sotsiaalsete olukordade nüansside mõistmisel ja neile sobival viisil reageerimisel. Emotsionaalselt intelligentne inimene saab kasutada oma arusaamist emotsioonidest kooskõlas heade arutlusoskustega mõistlike otsuste tegemiseks, säilitades samal ajal head suhted.
Madala emotsionaalse intelligentsusega inimene tõlgendab tõenäoliselt valesti, eitab või eirab peaaegu igas sotsiaalses olukorras esinevate inimlike emotsioonide mõju. Inimesel, kellel on aleksitüümia, raske madal EQ seisund, puudub verbaalne võime emotsioone väljendada või emotsioone teistes kirjeldada. Need, kes võitlevad aleksitüümiaga, teatavad psühholoogidele, et nad ei tunne üldse emotsioone ning neil puudub unistamine, fantaseerimine ja loominguline kujutlusvõime.
Emotsionaalne intelligentsus, nagu ka teised intelligentsuse aspektid, on laias spektris. Sarnaselt inimese intelligentsuskoefitsiendi (IQ) testiga saab EQ taset või skoori määrata ja analüüsida üksikute inimeste puhul. Nende testide eesmärk on näidata, kuidas inimene reageerib teiste tunnetele, kuidas ta mõistab oma tundeid, kuidas ta käsitleb sotsiaalseid olukordi ja oma vastuse sobivust rea küsimuste kaudu, mis jäljendavad tegelikke eluolusid.
Huvitav on see, et erinevalt teistest intelligentsuse vormidest usuvad mõned teadlased, et emotsionaalset intelligentsust saab õpetada või treenida. Nad usuvad, et praktikaga saab inimene asendada endise madala intelligentsusega käitumise sobivamaga ja seeläbi parandada oma suhtlemist teistega ja oma elukvaliteeti.