Enamik inimesi on kogenud äkilist vihapuhangut rohkem kui üks kord oma elus ja mõne jaoks võib see olla iganädalane või isegi igapäevane. Kuigi peaaegu lõputu hulk olukordi ja väikseid vahejuhtumeid võivad kedagi raevu saata, on oluline mõista, et äkilist viha ei põhjusta sageli vahetu vallandaja, vaid see tuleneb pigem füüsilisest või psühholoogilisest probleemist. Levinud füüsilised põhjused on ravimid, ebaõige toitumine, haigused ja unepuudus. Vihapursked võivad olla ka psühholoogiliste probleemide, nagu depressioon, stress või isegi vihasõltuvus, tagajärg. Kuigi on normaalne aeg-ajalt kogeda vihahooge, on oluline olla teadlik oma reaktsioonist sellele ja otsida abi, kui viha muutub kontrollimatuks.
Mõnel päeval võib peaaegu kõik täita inimese äkilise vihaga. Kuigi on normaalne, et väga häirivad või ängistavad sündmused, nagu töölt vallandamine või autoõnnetus, kutsuvad esile viha, võib mõnel juhul isegi väikseim vahejuhtum, näiteks kassapidaja ebaviisakalt kohtlemine, paisata inimese raev. Näiliselt ebaoluliste juhtumite põhjustatud vihapurske puhul on oluline mõista, et sageli pole süüdi mitte vahetu olukord, vaid pigem mõni selle aluseks olev probleem.
Sageli võib füüsiline probleem suurendada äkilise viha kogemise tõenäosust. Näiteks võib uus ravim põhjustada liigset ärrituvust ja tujukust, mis võib kergesti sillutada teed vihasele käitumisele. Unepuudus, haigused ja ebaõige toitumine võivad inimese kallale viia, muutes tal tavapärasest raskemaks oma emotsionaalseid reaktsioone kontrollida.
Samamoodi võivad psühholoogilised probleemid muuta inimese äkilise viha suhtes eriti vastuvõtlikuks. Tööst, rahalistest probleemidest, suhteprobleemidest või paljudest muudest võimalikest põhjustest tulenev stress võib tekitada tunde, et emotsioonid on kontrolli alt väljunud. Äge või pikaajaline depressioon võib väljenduda ka vihana. Lisaks on mõnel inimesel psühholoogiline sõltuvus emotsionaalsest ja füsioloogilisest kiirustusest, mis kaasneb vihahooga.
On loomulik, et aeg-ajalt kogete äkilist viha ja sellised episoodid ei tohiks põhjustada suurt muret, kui need on harvad ja kui kõnealune isik suudab oma viha konstruktiivselt ja vägivallatult töödelda. Mõnel juhul võib inimene avastada, et äkiline viha kaotab ta kontrolli oma käitumise üle. Need, kes ei suuda oma viha kontrollida, võivad oma isiklikke ja tööalaseid suhteid kahjustada ning seetõttu peaksid nad abi otsima arstilt või nõustajalt.