Suulaevähk on vähkkasvaja, mis mõjutab inimese suuõõne. Suulagi nimetatakse suulaeks ja sellel on kaks osa. Kõva osa koosneb luust esiosast, mida nimetatakse kõvaks suulaeks. Tagaosa pehmemat osa nimetatakse pehmeks suulaeks. Vähk võib tekkida suulae mõlemas osas; õnneks on suulaevähk haruldane haigus.
On mitmeid sümptomeid, mis võivad viidata suulaevähile. Nende hulka kuuluvad valulik suuturse, tükid ja suuhaavandid. Sümptomid, nagu raske ja ebamugav neelamine, võivad samuti viidata suulae vähile. Teised sümptomid on öine higistamine ja kehakaalu langus. Oluline on märkida, et need sümptomid võivad viidata suulaevähi asemel muud tüüpi seisunditele; sellisena on ülioluline, et arst seda hindaks.
Suulaevähi diagnoosimiseks kogub arst patsiendi täieliku anamneesi ja viib läbi uuringu. Arst otsib suuõõne kõrvalekaldeid ja võtab koeproovi, mida nimetatakse biopsiaks. Labori patoloog otsib selles koeproovis vähirakke. Lisaks biopsiale võib arst tellida muid teste, et teha kindlaks, kas vähirakud on suu katusest kaugemale levinud või mitte. Need testid võivad hõlmata röntgenikiirte, CT (kompuutertomograafia) skaneeringuid, MRI (magnetresonantstomograafia) teste ja ultraheliuuringuid; mõnel juhul kasutatakse aktiivselt kasvava vähikoe asukoha kindlakstegemiseks ka PET-i (positron-emissioontomograafia) skaneeringuid, milles kasutatakse radioaktiivseid materjale.
Kui suulaevähk avastatakse varakult, on ravi tõenäolisem edukas. Haiguse raviks kasutatakse sageli kiiritusravi või keemiaravi. Mõnel juhul nõuab ravi nii kiiritusravi kui ka keemiaravi. Mõnikord on vajalik operatsioon, eriti kui vähk on levinud kaela lümfisõlmedesse või muudesse kehaosadesse. Laseri mikrokirurgia võib isegi kasutada väikeste ja keskmise suurusega kasvajate eemaldamiseks.
Mõnel juhul, näiteks kui vähk levib ja patsiendi elu on ohus, on vaja eemaldada terved suulae osad. Kui see juhtub, võib kasutada rekonstruktiivset kirurgiat, et tagada normaalsem välimus ning paigaldada kudede klapid ja proteesid, mis võimaldavad patsiendil pärast operatsiooni rääkida ja neelata. Lisaks võib olla vajalik taastusravi, et aidata patsiendil kõne- ja neelamisraskustest üle saada, õppida valima toite, mis vähendavad närimis- ja neelamisprobleeme ning kohaneda tavapärase eluga pärast operatsiooni. Samuti võivad patsiendid soovi korral saada abi suitsetamisest loobumisel.
Üks peamisi suulaevähi põhjuseid on tubaka tarbimine. Tegelikult on hinnanguliselt kuni 90 protsenti suuvähkidest põhjustatud sigarettide, sigari ja piibu suitsetamisest. Sellele statistikale aitavad kaasa ka närimistubakas ja nuusktubakas. Suuvähi tekkega on seotud ka alkohoolsed joogid ja sellised seisundid nagu leukoplaakia, mis põhjustab suus valgeid laike.