Nägemisteravus on defineeritud kui nägemise selgus või teravus, mis on silma võime näha ja eristada peeneid detaile. See on oluline tegur mitmesuguste igapäevaste toimingute puhul, sealhulgas teksti lugemisel, sümbolite äratundmisel ja montaažitööde tegemisel. Hea nägemisteravus on autojuhtimisel väga oluline, sest see aitab inimestel ära tunda maamärke, vältida takistusi ja lugeda liiklusmärke. Silmaarst või optometrist mõõdab, kui selgelt inimene rutiinse silmauuringu ajal näeb, kasutades selleks sümbolite või tähtedega seinatabelit. See määratakse väikseima joone järgi, mida patsient saab diagrammil lugeda.
See mõõt on tavaliselt antud murdarvuna, näiteks “20-20” või “20-40”. Esimene number viitab kaugusele, mille kaugusel patsiendi nägemist testiti, mis on tavaliselt 20 jalga (6 meetrit). Teine number näitab kaugust, millest tavaline silm võib diagrammil sümbolit või tähte näha. Kui inimese nägemisteravus on 20/40, näeb inimene 20 jala kaugusel seda, mida normaalse nägemisega inimene näeb 40 jala (12.1 m) kaugusel. Fraktsiooni 20/20 peetakse normaalseks nägemiseks. Mõõtmine 20/200 või halvem loetakse juriidiliselt pimedaks.
Inimese nägemisteravust võivad mõjutada mitmed tegurid, sealhulgas värv, heledus ja kontrastsus. Ere valgus või värv võib raskendada silmal teatud objekti tajumist. Teisest küljest, mida suurem on kontrast objekti ja selle tausta vahel, seda lihtsam on silmal pisidetaile välja noppida. Nägemist mõjutavad ka sellised seisundid nagu lühinägelikkus ja kaugnägelikkus.
Nägemisteravust mõõdetakse erinevatel põhjustel. Silmaarst otsustab patsiendi retsepti üle, määrates kindlaks, milline korrigeeriv läätse võimsus tagab parima selguse. Nägemise muutused võivad viidata tõsisele silmahaigusele. Hea nägemisteravus on vajalik teatud ametikohtadel töötamiseks, näiteks lennupiloodiks või politseinikuks. Lisaks nõuavad paljud jurisdiktsioonid, et enne juhiloa saamist peab inimestel olema vähemalt ühe silma korrigeeritud nägemine 20/40.