Krooniline mononukleoos on Epsteini-Barri viirusinfektsioon, mis püsib aktiivsena kauem kui kuus kuud. Sel perioodil võib patsient tunda väsimust, palavikku ja nõrkust. Tavaliselt laheneb see mõne kuu pärast, kuigi mõned juhtumid võivad kesta aastaid. Kroonilise mononukleoosi diagnoosiga patsientide hindamine näitab, et mõnel on tegelikult ka muid haigusi. Selle diagnoosi kahtluse korral on oluline saada põhjalik hindamine, see kinnitada ja teha kindlaks, kas soovitatav ravikuur on sobiv.
Epsteini-Barri viirus on üsna levinud ja paljud inimesed puutuvad sellega kokku juba varases lapsepõlves. Mõnel inimesel tekib teismeeas nakkav mononukleoos, kui nad pole varem seda infektsiooni põdenud. Patsiendid kannavad viirust endaga kaasas ja neil võib esineda perioodilisi kordusi, kui nende immuunsüsteem on nõrk või nad on stressis. Harvadel juhtudel püsib viirus aktiivsena kuus kuud või kauem, põhjustades jätkuvaid sümptomeid, mitte ei muutu pärast esialgse infektsiooni tekitamist varjatuks.
Kroonilise mononukleoosiga patsientidel võivad esineda kõik aktiivse infektsiooni sümptomid, sealhulgas kurguvalu, köha ja äärmine väsimus. Palavik võib raskendada keskendumist või ülesannete sooritamist, samas kui nõrkus ja väsimus võivad piirata patsiendi aktiivsust. Ravi võib hõlmata valuvaigistavaid ravimeid, põletikuvastaseid ravimeid ja puhkust, et aidata patsiendil taastuda. Mõned inimesed peavad töölt või koolist vabaks võtma, kuna neil on raskusi päeva jooksul ärkvel püsimisega või nad ei saa oma tööd tõhusalt teha.
Juhtudel, kui patsiendil võib olla krooniline mononukleoos, võib laborianalüüs kinnitada aktiivse Epstein-Barri infektsiooni olemasolu. Kui seda infektsiooni ei esine, on patsiendil mõni muu haigus. Sümptomite üks võimalik põhjus on kroonilise väsimussündroom (CFS). CFS-i juhtumid võivad alguses tunduda sarnased kroonilise mononukleoosiga; patsiendil tekivad gripilaadsed sümptomid, ta tunneb end väga halvasti ja tal tekib tugev väsimus, mis püsib hoolimata puhkusest ja ravist.
Teised seisundid võivad samuti põhjustada selliseid sümptomeid nagu palavik ja väsimus. Kui Epstein-Barri infektsiooni ei esine, võib arst enne CFS-i kaalumist nõuda täiendavaid katseid, et välistada muud võimalused. Patsiendil võib olla näiteks leukeemia, mis mõnikord algab äärmise väsimuse ja palavikuga. Testimine võib määrata sümptomite konkreetse põhjuse, mis võib oluliselt mõjutada ravisoovitusi. Patsiendid peaksid kindlasti oma sümptomeid üksikasjalikult arutama, isegi kui probleemid ei paista konkreetselt seotud, sest need võivad anda arstile olulisi vihjeid.