Kuulmisõpe on protsess, mis hõlmab aju kuulamise õpetamist. Inimesed, kellel ei ole kuulmis- ja kuulmistöötlemishäireid, õpivad väga noores eas loomulikult kuulama ja ei pruugi seda protsessi mäletada. Seda tüüpi koolituse käigus pakutakse inimestele kuulmisstiimuleid ja juhendamist, mis aitab neil õppida helisid tuvastama ja eristama. Auditoorset koolitust juhendab tavaliselt audioloog või kõnekeelepatoloog.
Vaegkuuljad võivad kuulmise parandamiseks valida kuuldeaparaatide või sisekõrva implantaatide kandmise. Neid seadmeid võib kanda täiskohaga või osa ajast, olenevalt patsiendi eelistustest ning patsient võib valida, kas jätkata kõnelemise kõrval ka viipekeele ja muude suhtlustehnikate kasutamist. Kuid ainult implantaadi või kuuldeaparaadi sisestamisest ei piisa. Seadet tuleb reguleerida nii, et patsient kuuleks mugavalt ja patsient peab õppima tõlgendama kõrva sisenevaid helisid. Selleks on vaja kuulmisõpetust, kus patsiendid kuulavad muusikat, hääldatud sõnu ja muid kuulmisstiimuleid.
Kui need seadmed on algselt installitud, võib see olla üle jõu käiv. Kõrva tungib müratulv ja ajul on raskusi selle tõlgendamisega. Aja jooksul võimaldab kuulmistreening patsiendil eristada erinevaid helisid ja omistada helidele tähendust. Näiteks arenevad sarved valjudest ja ebameeldivatest helidest hoiatussignaalideks, mis hoiatavad inimesi ohtude eest. Ilma väljaõppeta pole sellised seadmed nagu kuuldeaparaadid patsiendile eriti kasulikud.
Kuulmistöötlemishäiretega inimesed saavad kasu ka kuulmiskoolitusest. Kuulmistöötluse häire korral on kuulmine funktsionaalselt korras, kuid ajul on raskusi teabe mõtestamisega. Kõnepatoloog töötab koos patsiendiga, et aidata tal tuvastada helisid, eristada neid ja arendada kuulamisoskust. Seda laadi koolitust saab pakkuda ka insuldist ja muudest kuulmistöötlemist takistavatest või kuulmist kahjustavatest vigastustest taastuvatele inimestele.
Mõned inimesed on väitnud, et kuulmisõpe võib olla kasulik ka autismispektri häirete ja muude intellekti- ja arengupuudega patsientidele. Kuigi seda ei ole ametlikult heaks kiitnud sellised kutseorganisatsioonid nagu Ameerika Pediaatriaakadeemia, võib see ravi olla üks kaalumisvõimalusi. Seda tüüpi koolitus võib aidata kuulmisstiimulite suhtes tundlikel patsientidel ümbritseva maailmaga toime tulla, samuti võib see parandada suhtlemisoskusi ja aidata patsientidel end mürarikkas keskkonnas mugavamalt tunda. Oluline on märkida, et sellised ravimeetodid nagu kuulmisõpe ei ole ravi, vaid pigem juhtimisviisid, mis aitavad inimestel oma keskkonnaga toime tulla.