Tunnetus on üldine mõiste, mis on seotud inimeste või teiste tundlike olendite mõtlemise, keskendumise, mäletamise, planeerimise, tajumise ja mõistmisega. Kognitiivsed probleemid on seega kõik probleemid, mille puhul mõni neist tegevustest on häiritud. Arvestades tunnetusega seotud asjade tohutut ulatust, võib seega mõista, miks on kõige levinumate tunnetusega seotud probleemide loetlemine äärmiselt keeruline. Nii paljud asjad võivad lühiajaliselt või püsivalt kahjustada tunnetust, et võib olla raske täpselt hinnata, milline neist asjadest on kõige levinum. Vähemalt on kasulik arutada mõningaid levinumaid kognitiivseid probleeme.
Kuna osa tunnetusest on keskendumine, pole ime, et sellised seisundid nagu tähelepanupuudulikkuse hüperaktiivsuse häire (ADHD/ADD) võivad olla kõige levinumate kognitiivsete probleemide hulgas. Peaaegu 5% Ameerika täiskasvanutest kannatab selle seisundi all ja see võib mõjutada umbes sama protsenti koolilastest. Klassiruumis on see umbes üks kuni kaks last klassi kohta, kellel võib olla ADHD. See häire illustreerib olulist tunnetust puudutavat punkti; see pole ilmselgelt seotud intelligentsusega, kuna paljud neist lastest on väga targad. Ometi võib ADD/ADHD avaldada jõudlusele tohutut mõju ja veenda lapsi või täiskasvanuid kergesti, et nad ei ole intelligentsed, sest nad peavad püüdma konkureerida teiste tööga, samas kui neil puuduvad olulised kognitiivsed oskused.
Teine tunnetusega seotud probleem, mida sageli arutatakse, on Alzheimeri tõve põhjustatud kahju. Haigus halvendab järk-järgult või kiiresti mälu ja mõjutab ka teisi kognitiivseid valdkondi. Kui inimesed jõuavad 60. eluaastate keskpaigani, on neil umbes 10% tõenäosus haigestuda sellesse haigusse ja see protsent suureneb koos vanusega, nii et 85. eluaastaks on Alzheimeri tõvega nakatumise tõenäosus ligikaudu 50%. Mälu ei pruugi mõjutada ainult see haigus; inimesed võivad kannatada mälukaotuse tõttu insuldi, kasutatavate ravimite ja selliste seisundite tõttu nagu aju keemiaravi, mis mõjutab vähihaigeid.
Tegelikult võivad mitmesugused haigused, seisundid või ravimid põhjustada kognitiivseid probleeme. Näiteks naised, kellel on menopaus, teatavad sageli tunnetushäiretest. Psüühikahäiretega inimestel võib isegi siis, kui neid ravitakse ravimitega, olla raskusi ühes või mitmes kognitiivses valdkonnas ning krooniline stress mõjutab võimet teha selliseid asju nagu tõhusalt planeerida või meeles pidada. Insuldi all kannatavatel inimestel võib olla märkimisväärne mõju kõne/keele töötlemisele, mälule, keskendumisele ja muudele valdkondadele. Unetus ja muud unehäired mängivad rolli kognitiivsete probleemide tekitamisel, nagu keskendumisvõime puudumine, mälu vähenemine ja võimetus tõhusalt planeerida.
Need näited ütlevad kognitiivsete probleemide kohta, et paljud inimesed puutuvad nendega kokku kas lühi- või pikaajaliselt. Täieliku võimsusega tunnetus on habras asi, mida paljud tegurid võivad kergesti vähendada. Selles valdkonnas on ilmselgelt vaja rohkem uuringuid, et mõista, kuidas inimesed saavad paremini elada tunnetuse puudujäägiga või leida meetodeid funktsioonide taastamiseks.