Emotsionaalset arengut lapsepõlves võivad mõjutada mitmed tegurid, sealhulgas pere toetus, haridus ja mäng, pere sissetulekute tase ning geneetilised kõrvalekalded või muud haigused. Perekondlik suhtlus näib olevat lapse emotsionaalses arengus kõige olulisem mõjutaja. Uuringud on näidanud, et lapse esimesed viis arenguaastat on tervisliku emotsionaalse elu jaoks üliolulised.
Kõige olulisem emotsionaalset arengut lapsepõlves mõjutav tegur näib olevat pere kasvatamine. Vanemate osalus on ülioluline. Juba kolme kuu vanused imikud võivad jäljendada oma vanemate ja õdede-vendade näoilmeid. Väikelastele meeldib olla teiste laste läheduses, kuigi kuni kaheaastaseks saamiseni mängivad nad paralleelselt ja mitte otse teiste lastega.
Kiindumus täiskasvanusse, eriti emafiguuri, on lapsepõlves sotsiaalse ja emotsionaalse arengu võtmeks. Imiku emotsionaalse tervise jaoks on vajalik vanemlik järjekindel, kasvatav käitumine. On oluline, et vanemad mõistaksid oma imiku vajadusi. Nutt on imikute peamine suhtlemisviis ja naeratamine on märk naudingust või soovist midagi enamat.
Kokkupuude süsteemse haridusega varases eas võib mõjutada ka lapse emotsionaalset heaolu. Uuringud näitavad, et lastel, kellel on juurdepääs alusharidusele, on sageli paremad võimalused teiste lastega suhelda ja sotsiaalseid oskusi arendada. Nii peen- kui ka jämedat motoorseid oskusi saab parandada organiseeritud mängu- ja loominguliste projektidega. Veelgi olulisem on see, et nende oskuste omandamine võib tõsta lapse enesehinnangut.
Uuringud on leidnud seose pere sissetulekutaseme ja lapse arengu vahel. Madalama sissetulekuga peredes kipub olema rohkem emotsionaalsete probleemidega lapsi. Vanemad töötavad sageli pikki tunde, et pakkuda toitu ja peavarju, nii et nad võivad olla emotsionaalselt kurnatud ja neil pole aega oma lastega sidet luua. Madala sissetulekuga perede lastel ei pruugi olla ka juurdepääsu alusharidusele.
Geneetilised kõrvalekalded ja haigused võivad lapsepõlves emotsionaalset arengut mõjutada. Downi sündroomiga või muude kognitiivset funktsiooni mõjutavate haigustega lastel võib olla raskem suhelda sotsiaalselt. Probleeme võivad tekitada ka muud haigused. Näiteks võib kõrge palavik, mis põhjustab kuulmislangust või -kahjustust, mõjutada lapse võimet suhelda perekonna ja eakaaslastega ning olla edukas koolis.
See, mis juhtub lapse esimese viie eluaasta jooksul, mõjutab oluliselt tema emotsionaalset tervist. Vanemate toetus ja kasvatamine on võtmetähtsusega, eriti esimestel aastatel. Kolme- kuni viieaastaselt hakkavad lapsed suhtlema teiste lastega ja arendama sotsiaalseid oskusi. Õpitakse sõbrunema ja lahendama erimeelsusi teiste lastega.