Isetäituv ennustus on väide, mis muudab tegusid ja läheb seetõttu täide. Näiteks võib inimene, kes ütleb: “Mul on ilmselt kehv päev”, võib oma tegevust muuta nii, et selline ennustus tema tegudega täitub. See võib olla teadvuseta žest. Inimene, kes võib toetada isetäituvat ennustust positiivsel viisil „Mul on suurepärane päev”, võib käituda viisil, mis muudab selle ennustuse tõeks.
Isetäituv ennustus pärineb tegelikult oma nimest. Selle mõiste varased näited on Oidipust ümbritsevad kreeka müüdid. Oidipus täidab oraakli ennustuse, et ta tapab oma isa ja abiellub emaga, püüdes ennustust vältida. Seda võib nimetada isetäituvaks ennustuseks, sest just Oidipuse tegevus muudab ennustuse tõeks.
Selle termini lõi tegelikult 20. sajandi sotsioloog Robert Merton. Tema definitsiooni kohaselt on 1949. aastal avaldatud raamatus Social Theory and Social Structure ennustus või ennustus vale, kuid selle muudab tõeks inimese tegevus. Tänapäevases tähenduses ei ole ennustusel ei vale ega tõene väärtus, vaid see on lihtsalt võimalus, mille tõenäoliseks muudavad inimese alateadlikud või teadlikud tegevused.
Näiteid tänapäevase isetäituva ennustuse kohta leidub kirjanduses. Näiteks Harry Potteri sarja finaalis keerleb nüüd lord Voldemort, kes kuuleb osalise versiooni ettekuulutusest, mille ta siis Harryt rünnates tõeks tegi. Rünnakul, mis ebaõnnestus, andis Voldemort osa oma võimetest üle Harryle, muutes need kaks võrdseks, saavutades võrdse tulemuse, kui nad vastamisi seisavad ja võitlevad surmani.
Kuigi kaasaegne kontseptsioon kajastab minevikku, nõustub enamik, et selle termini tavapärane kasutamine tähendab suhtumist tulevastesse sündmustesse. Kuigi inimese suhtumine ei pruugi tingimata mõjutada suuremaid asju, nagu orkaan või maavärina võimalus, võib suhtumine mõjutada väiksemaid asju, näiteks seda, kuidas me suhtleme teiste inimestega ja kuidas nad reageerivad meile.
Lisaks kipuvad selliste asjade nagu “hea” ja “halb” tõlgendusi kaaluma inimese ootused. Inimene, kellel on näiteks halb päev, võib bussist maha jääda, sest ta nuriseb päeva kurjade ettekuulutuste üle. Ta võib tunduda tööl negatiivne või masenduses, mis võib tekitada kaastöötajate vastikuid vastuseid. Kui päev läheb hullemaks, võib inimene naasta koju kaklema lastega, sööma tegemata õhtusööki või tülitsema abikaasaga. Kõiki asju tõlgendatakse negatiivses valguses.
Ja vastupidi, inimene, kellel on hea päev, võib bussist maha jääda, kuid saab siis sõbralt sõidu, mille käigus toimub kasulik vestlus. Isegi kui kaastöötaja tundub vastik, võib inimene olukorra üle läbi rääkida, et jõuda tervisliku lahenduseni. Kui lapsed kodus kaklevad, võib see olla võimalus kasutada oma vanemlikke oskusi ja küpsetamata õhtusöök võib tähendada võimalust saada oma lemmikpitsa. Mõiste positiivne tõlgendus võimaldab sündmuste tõlgendamist nihutada.
Positiivsete hoiakute ja isetäituvate ennustuste mõistmine on nüüd eriti kasulik pikaajaliste vaimuhaiguste, nagu ärevushäire või krooniline valu, käsitlemisel. Kognitiivse käitumise uuringud on näidanud, et haiguse kulgu tajumine ja ennustamine kipub mõjutama haiguse kogemust. Kognitiivne käitumuslik teraapia keskendub taju muutmise õppimisele, et vähendada kroonilist valu või selliseid sündmusi nagu paanikahood. Sel viisil on kontseptsiooni mõistmine toonud kaasa suurema edu raskete haiguste ravimisel.