On kahte peamist astigmatismi tüüpi: tavaline või sarvkesta, mis tuleneb sarvkesta ebakorrapärasest pinnast, mis peaks olema sile; ja ebakorrapärane või läätsekujuline, mis tuleneb sarvkesta taga olevast ebakorrapärase kujuga läätsest. Regulaarne astigmatism koosneb siiski viiest erinevast tüübist. Erinevus tuleneb sellest, kuidas iga silm on klassifitseeritud. Lühinägelikkuse ehk lühinägelikkuse ja kaugnägelikkuse ehk hüperoopia tase määravad iga silma regulaarse astigmatismi tüübi. Seisundi astme määrab sarvkesta või läätse moonutuse tõsidus.
Regulaarne astigmatism tuleneb piklikust või jalgpallikujulisest sarvkestast. Väärkujuline sarvkest võib moonutada kujutise ühe pildi asemel kaheks punktiks. Patsiendi regulaarse astigmatismi tüüp määrab kindlaks, milline silm on mõjutatud või millisele tasemele. Kui üks silm on normaalne ja teine lühinägelik, on diagnoosiks lihtne lühinägelik astigmatism. Lihtne hüperoopiline astigmatism tuleneb ühe silma normaalsest nägemisest koos teise silma kaugnägemisega.
Liitmüoopiline või liithüperoopiline astigmatism tekib siis, kui mõlemad silmad on lugupidavalt kas lühi- või kaugnägelikud. Kui üks silm on lühinägelik ja teine kaugnägelik, diagnoositakse segaastigmatism. Ebaregulaarne astigmatism põhjustab sarvkesta ebaühtlase pinna valguse moonutamist, mis tavaliselt avaldub mitme kujutisena ühelt objektilt.
Pärilik võib olla nii regulaarne kui ka ebaregulaarne astigmatism. Seetõttu peaksid selle haigusega vanemad laskma lapsi perioodiliselt kontrollida. Paljud eksperdid usuvad, et kõik sünnivad mingil määral astigmatismiga; aga küsimus on vaid selles, kas see aja jooksul suureneb, põhjustades mõõduka kuni raske seisundi või jääb samaks kui kerge astigmatismi korral. Uuringud on näidanud, et see seisund kipub teatud rasside puhul olema enam-vähem levinud.
Regulaarse astigmatismi ravi saab saavutada kontaktläätsede või retseptiga prillide kasutamisega. Kuigi varem kasutati traditsioonilisi kõvasid läätsi, on nüüd saadaval pehmed läätsed, mida nimetatakse toorseteks läätsedeks, ja jäigad gaasi läbilaskvad läätsed. Raviks on saadaval ka laser-assisteeritud in situ keratomileusis ehk LASIK-operatsioon.
Ebaregulaarset astigmatismi saab üldjuhul korrigeerida ainult kontaktläätsede kasutamise või refraktsioonioperatsiooniga. Refraktiivkirurgia on kohandatud individuaalselt, kuna protseduur peab käsitlema konkreetseid silmasiseseid ebakorrapärasusi. Kahel patsiendil ei esine identseid kõrvalekaldeid.