Keele- ja kõnehäired on sarnased selle poolest, et mõlemad põhjustavad suhtlemisprobleeme, kuid neil kahel tingimusel on vahet. Keele- ja kõnehäirete erinevus seisneb selles, et keel tegeleb tähendusega ja kõne helidega. Keelehäiretega inimesel on raske mõista, mida teised ütlevad, või on raskusi enese väljendamisega. Kõnehäirega inimesel on probleeme helide õige või ladusa esitamisega või hääldamisega.
Keelehäireid on kahte tüüpi: vastuvõtlikud ja ekspressiivsed. Retseptsioonihäirega inimene ei suuda kergesti töödelda seda, mida teised räägivad. Näiteks võib tal olla raske juhiseid järgida või ta võib väite tähenduse segamini ajada, rakendades mitme tähendusega sõnale vale definitsiooni. Väljendushäirega inimene ei suuda sõnastada, mida ta öelda tahab, mistõttu teised teda valesti mõistavad. Näiteks võib tal olla väiksem sõnavara ja ta võib rääkida lühikeste lausetega või tal võib olla raskusi sõnade arusaadavasse struktuurisse kokku panemisega.
Kõnehäired sõltuvad sellest, kuidas inimene oma häält kasutab. Kõnes arvesse võetavad tegurid hõlmavad artikulatsiooni, sujuvust ja hääleprobleeme. Artikulatsioon viitab sellele, kui hästi inimene oma sõnu või helisid hääldab. Näiteks võib artikulatsiooniprobleemidega inimene teha “w” häält, kui ta peaks tegema “r” häält. Sujuvus viitab sellele, kui hästi inimese kõne voolab; kogelemine on näide sujuvuse probleemist. Lõpuks viitavad hääleprobleemid inimese hääle tegelikule helikvaliteedile; nasaalne või kähe hääl, mis raskendab teistel inimese kõnest aru saamist, on näide hääleprobleemidest.
Teised probleemid, mida võib pidada kõnehäireks või vähemalt sellega seotud, on need, mis on seotud toitumis- või neelamisraskustega. Toitumishäire tekib siis, kui inimene ei saa allaneelamiseks valmistudes toitu kätte. Näiteks ei pruugi ta olla võimeline oma toitu üles võtma või ei suuda toitu suus hoida. Neelamishäire tekib siis, kui inimesel on raskusi toidu neelamisega, olgu selleks siis toidu närimine ja kurgusse viimine või tegeliku neelamisprotsessi alustamine ja lõpetamine kurgus.
Keele- ja kõnehäirete põhjused varieeruvad meditsiinilistest probleemidest kuni teadmata. Häired võivad olla kerged kuni rasked ja inimesel võivad olla mõlemad seisundid. Lisaks mõjutavad keele- ja kõnehäired nii lapsi kui ka täiskasvanuid. Kui inimesel esineb üks või mõlemad neist häiretest või ilmnevad selle tunnused, on saadaval ravivõimalused, mis võivad aidata tal teistega paremini suhelda, näiteks kõneteraapia.