Mis vahe on MRI ja MRA vahel?

Magnetresonantstomograafia (MRI) annab keha sisemuse üldise pildistamise, samas kui magnetresonantsangiograafia (MRA) annab konkreetse pildi veresoontest. MRA-skaneeringud kasutavad MRI-tehnoloogiat, kuid tagavad kitsama fookuse kui tavalise MRI-uuringuga. Peamine erinevus MRI ja MRA vahel on nende kavandatud kasutus ja rakendused, kuna MRA-d kasutatakse väga konkreetsel eesmärgil, samas kui MRI-d saab kasutada paljudes erinevates seadetes.

Nii MRI- kui ka MRA-uuringud pakuvad kõrge eraldusvõimega pilte, millel on patsiendile vähe riske. MRI uuringus siseneb patsient võimsate magnetitega torusse, mida kasutatakse keha seest mitteinvasiivsete kujutiste seeria kogumiseks. Seda tehakse suure eraldusvõimega ja kiirgusega kokku puutumata. MRI-d saab teha mis tahes kehapiirkonnast ja mõned võivad hõlmata kontrastainete kasutamist, et tõsta esile teatud struktuure patsiendi sees. Kogu keha MRI-skaneeringud võimaldavad pildistada pealaest jalatallani, samas kui teised skaneeringud võivad keskenduda huvipakkuvatele piirkondadele, nagu põlvevigastus või kahtlustatav kõhuvähk.

MRA uuringuga veresoonte uurimiseks süstib hooldustöötaja kontrastainet, mis tõstab veresooned esile. Seadmeid saab paigutada kindlale alale, näiteks jalale, või jooksutada üle kogu keha. Arstid võivad taotleda MRA-d kahtlustatava verehüübe korral, et hinnata verevoolu teatud kehapiirkonnas ja kontrollida takistusi. Erinevalt teistest angiograafiatehnikatest pakub see üksikasjalikku kujutist mitteinvasiivsel viisil.

Patsient võib sõltuvalt probleemi iseloomust ja arsti soovitustest vajada terviseseisundi kohta teabe kogumiseks MRI- ja MRA-skannimist. Neid skaneeringuid võib kasutada diagnostikafaasis, et koguda teavet patsiendi sees toimuva kohta. Need võivad olla kasulikud ka järelkontrollis, et jälgida paranemise edenemist. Arstid saavad võrrelda uuemaid ja vanemaid uuringuid, et teha kindlaks, kui hästi patsient reageeris ravile ja kontrollida tüsistusi.

MRI ja MRA uuringute kogemus on väga sarnane. Mõlemal juhul peab patsient heitma pikali ja hoidma masina sees võimalikult paigal. Avatud masinad pakuvad rohkem mugavust juhtudel, kui patsiendid tunnevad klaustrofoobiat, samas kui vanemad suletud mudelid võivad mõnele patsiendile stressi tekitada. Hooldusteenuse osutajad võivad pakkuda oma patsientidele MRI- ja MRA-skaneeringute ajal muusikaga kõrvaklappe ja muid tähelepanu hajutavaid kõrvaklappe ning hädaseiskamisnuppu, mida kasutada äärmise ebamugavuse korral.