Neoplasm on termin, mida kasutatakse rakkude ebanormaalse kasvu kirjeldamiseks kehas ja seda seostatakse tavaliselt vähiga. Terved rakud kasvavad ja paljunevad reguleeritud viisil, mis tähendab, et rakud surevad ja seejärel asendatakse uute rakkudega. Neoplasm tekib siis, kui rakkude jagunemise regulatsioon on mingil viisil häiritud, mis põhjustab rakkude kiiret kasvu teatud kehaosas. Need kasvud on tervisele kahjulikud ja võivad mõjutada ümbritsevaid rakke ja kudesid.
Võib esineda kolme tüüpi kasvajaid, mis on healoomulised, pahaloomulised ja pahaloomulised. Need kolm tüüpi erinevad ebanormaalsete rakkude leviku või metastaaside võime poolest. Kõikidel kasvajatel on tervisemõjud, kuid need erinevad raskusastme poolest.
Healoomuline kasvaja on kasvaja, mis ei anna metastaase ega levi teistesse rakkudesse, kudedesse ega organitesse. Kolmest tüübist on see kõige ohutum, kuna see ei ole progresseeruv ega tungi teistesse kehaosadesse. Põhjus, miks seda tüüpi kasvaja ei levi, on see, et seda ümbritseb ebanormaalseid rakke sisaldav rakukiht või kiuline ümbris. Healoomulise kasvajaga seotud terviseprobleemid hõlmavad naaberorganite ja veresoonte kokkusurumist, kui kasvaja kasvab. Seda tüüpi kasvajate näideteks on moolid ja emaka limaskesta kahjustused, mida nimetatakse fibroidideks.
Pahaloomulist kasvajaeelset kasvajat nimetatakse ka in situ kartsinoomiks. Sarnaselt healoomulise kasvajaga ei levi ka pahaloomuline kasvaja teistesse seda ümbritsevatesse organitesse ja kudedesse. Selle kasvaja moodustavad rakud kasvavad tavaliselt selles elundis, kus algne ebanormaalne kasv algas, ja põhjustavad kahjustusi elundi enda pinnal või limaskestal, näiteks nahavähi korral. Mõnel juhul moodustavad seda tüüpi kasvajad kasvajaid, olenevalt elundist, milles neid leidub, näiteks rinnas. Pahaloomuline kasvaja ei ole vähkkasvaja, kuid ravi puudumisel võib see pahaloomuliseks muutuda.
Pahaloomuline kasvaja on põhimõtteliselt vähk. Erinevat tüüpi kasvajatest on see kõige raskem, kuna see võib tungida ümbritsevatesse organitesse ja kudedesse ning levida metastaaside kaudu ka teistesse kehaosadesse. Selle protsessi käigus purunevad rakud kasvajast ja liiguvad veresoonte kaudu teistesse kehaosadesse. Kui vähirakk jõuab uude koesse või elundisse, jätkab see paljunemist ja loob selles kohas uue kasvaja. Varajane avastamine ja ravi on pahaloomulise kasvaja eduka võitmise võtmed.