Mitte-ST elevatsiooniga müokardiinfarkt (NSTEMI) on teatud tüüpi südameinfarkt, mis on põhjustatud koronaararteri osalisest või peaaegu täielikust oklusioonist trombi või emboolia tõttu. Suletud pärgarteri korral muutub südamelihas ehk müokard isheemiliseks ehk vere- ja hapnikuvarustuse puudulikkuseks, mis põhjustab raku vigastusi ja potentsiaalse rakusurma. Mitte-ST-elevatsiooniga müokardiinfarkti saab ebastabiilsest stenokardiast (UA) ja ST-elevatsiooniga müokardiinfarktist (STEMI) eristada ainult laboratoorsete tulemuste põhjal. Võrreldes STEMI-ga, kus konkreetse koronaararteriga varustatav südamelihase kogu paksus saab vigastada, hõlmab mitte-ST elevatsiooniga müokardiinfarkt ainult südame subendokardi piirkonda.
Üks südamehaiguse ilminguid on äge koronaarsündroom (ACS), viidates kahjustatud veresoonele, mis on koronaararter. ACS-i spekter hõlmab stenokardiat, UA-d ja müokardiinfarkti. UA ja ST elevatsioonita müokardiinfarkti on laboratoorsete tulemuste puudumisel raske üksteisest eristada ning mõnikord pannakse need kokku ja märgistatakse UA/NSTEMI.
Stabiilset stenokardiat defineeritakse kui ebamugavustunnet rinnus või käes, mis on seotud ja reprodutseeritav stressi ja füüsilise pingutusega. Seda leevendab 5–10-minutiline puhkamine või keelealuse nitroglütseriini tarbimine. Ebastabiilne stenokardia on stenokardia, mis esineb rahuolekus või kauem kui 10 minutit, on raske või äge ja kestab kauem või sagedamini kui varem esinenud episoodid. Müokardiinfarkt ilma ST-taseme tõusuta määratakse diagnoosiks, kui patsiendil on UA sümptomid ja tal tekivad müotsüütide surma või nekroosi tunnused, mis tuvastatakse seerumi südame biomarkerite, nagu troponiini ja kreatiniini kinaasi-MB fraktsiooni tõusu kaudu. CK-MB).
UA/NSTEMI patofüsioloogiat mõjutavad neli tegurit. Esiteks on aterosklerootilise naastu purunemine või erosioon koos mitte-oklusiivse trombi moodustumisega. Teiseks on dünaamiline obstruktsioon, nagu koronaararterite spasm, ja kolmas tegur on progresseeruv mehaaniline obstruktsioon, mis on tavaliselt tingitud veresoonte seinte paksenemisest, nagu see, mis juhtub ateroskleroosi korral. Neljas tegur on suurenenud hapnikuvajadus või vähenenud hapnikuvarustus, nagu see, mis juhtub aneemia või südame löögisageduse suurenemise korral. Kõik need protsessid võivad esineda kombinatsioonis NSTEMI väljatöötamisel.
Elektrokardiogrammis (EKG) registreeritakse südame elektriline aktiivsus. NSTEMI isheemia piirdub subendokardiga, seega on ST-segmendi vektor või suund nihkunud selle poole ja seda nähakse EKG-s tavaliselt ST-segmendi depressioonina. EKG tuleks teha siis, kui inimene kaebab valu rinnus ja arst kahtlustab südame-veresoonkonna probleemi. ST-segmendi muutused nõuavad viivitamatut ravi.
UA/NSTEMI ravi hõlmab veresooni laiendavate isheemiliste ravimite (nt nitraadid ja beetablokaatorid) kasutamist. Trombi lüüsimine hõlmab hüübimisvastaste ravimite (nt hepariini) ja trombotsüütide agregatsiooni vastaste ravimite (nt aspiriini) kasutamist. Kõrge riskiga patsientidele tuleb 48–72 tunni jooksul teha koronaarangiograafia ja koronaararterite revaskularisatsioon. See on ette nähtud müokardi edasise vigastuse vältimiseks ja südame verevarustuse taastamiseks.