Suuvähk hõlmab neid vähivorme, mis võivad mõjutada suu ja suuõõne mis tahes osa. Neil, kes tarbivad liiga palju alkoholi või kasutavad regulaarselt tubakatooteid, on suurem risk haigestuda mingisse suuvähi vormi. Kuuludes pea- ja kaelavähi klassifikatsiooni, nõuab suuvähk üldiselt operatsiooni ja järelravi, mis võib hõlmata keemiaravi, kiiritusravi või mõlemat.
Suuvähi tekkega seotud rakumutatsioonil pole teadaolevat lõplikku põhjust. Sageli pärinevad lamerakujulistest rakkudest, rakulised mutatsioonid paljunevad kontrollimatult ja akumuleeruvad, moodustades kasvaja. Suuvähk võib esialgu esineda ühes piirkonnas, näiteks põse siseküljel või alahuulel, enne kui see metastaseerub suuõõne teistesse osadesse.
Ebanormaalseid muutusi suus, nagu kudede värvimuutus või kahjustuste teke, võib esmalt hinnata arsti või hambaarsti konsultatsiooni ja füüsilise läbivaatuse käigus. Tavaliselt tehakse ebanormaalsele koele biopsia, et teha kindlaks, kas muutused on tingitud pahaloomulisest kasvajast või mitte. Kui pahaloomuline kasvaja avastatakse, on selle staadiumi või raskusastme määramiseks üldiselt vaja täiendavaid laboratoorseid ja diagnostilisi teste.
Isikutel, kellel tekib suuvähk, ilmnevad mitmesugused nähud ja sümptomid, mis tavaliselt sõltuvad vähi asukohast ja invasiivsusest. Suuvähi esialgseteks tunnusteks võivad olla üksikud või mitmed kahjustused, mis ei parane, punased või valged laigud suuõõnes ning ebamugavustunne lõualuu või suus neelamisel või närimisel. Mõnel inimesel võib suu sees tekkida kõrgenenud piirkond või tükk või tekkida püsiv kurguvalu.
Suuvähi ravivõimalused sõltuvad täielikult ka kasvaja staadiumist ja asukohast, samuti inimese üldisest tervisest. Peaaegu kõik ravimeetodid hõlmavad kasvaja ja kahjustatud kudede kirurgilist eemaldamist vahetus piirkonnas. Agressiivsete vähivormide korral võib tekkida vajadus lümfisõlmede ja täiendavate lihaste või lõualuude osade eemaldamiseks. Need, kellele tehakse nii ulatuslik operatsioon, vajavad sageli rekonstruktiivset operatsiooni.
Pärast vähikudede eemaldamist antakse inimestele üldiselt keemia- ja/või kiiritusravi, et hävitada kõik allesjäänud vähirakud ja pärssida uute kasvu. Nii suukaudsel kui ka intravenoossel keemiaravi manustamisel on märkimisväärne risk kõrvaltoimete tekkeks, mis võivad hõlmata tugevat väsimust, iiveldust ja oksendamist. Kiiritusravi läbivatel inimestel võivad tekkida kõrvaltoimed, mis võivad hõlmata ebamugavustunnet lõualuus, kudede põletikku ja ärritust manustamiskohas ning suukuivust.