Uroflowmeetria on diagnostiline test, mida manustatakse patsiendi uriini koguse või voolukiiruse kõrvalekallete kontrollimiseks. Protseduur on lihtne ja valutu ning hõlmab lihtsalt urineerimist elektroonilise arvesti külge kinnitatud lehtriseadmesse. Arstid kasutavad tavaliselt uroflowmeetriat, et kontrollida võimalikke põie ummistusi, neeruprobleeme, eesnäärme suurenemist ja kuseteede infektsioone. Ebatavalised testitulemused näitavad, et on vaja täiendavaid testimisprotseduure, nagu röntgenikiirgus ja proovi laborianalüüs.
Enamikul juhtudel otsustab uroloog või esmatasandi arst pärast füüsilise läbivaatuse läbiviimist ja patsiendi füüsiliste sümptomite kohta küsimist teha uroflowmeetria. Testi ei tehta tavaliselt esialgse hindamisega samal päeval, kuna ettevalmistamiseks on vaja võtta teatud meetmeid. Arst saab enne uroflowmeetriat protseduuri selgitada ja patsiendile teada anda, mida ta peab tegema. Täpsed juhised võivad erineda, kuid enamik arste soovitab inimestel vältida ebaoluliste ravimite võtmist umbes 48 tundi enne testi, et tagada täpsed tulemused. Lisaks peavad inimesed eksami hommikul jooma mitu klaasi vett, et põied oleksid täis.
Uroflowmeetria testi tegemise päeval saab arst protseduuri selgitada ja näidata patsiendile, kuidas seadmeid kasutada. Arvesti ja lehter on kinnitatud privaatse vannitoa tualettruumi külge. Umbes viis sekundit enne urineerimist vajutab inimene nuppu, et arvesti sisse lülitada. Seejärel urineerib ta lehtrisse, püüdes seda teha normaalselt, pingutamata või peatumata. Pärast urineerimist vajutatakse uuesti nuppu, et arvesti välja lülitada. Seejärel võtab õde või arst seadme välja ja loeb tulemused.
Testi tulemused näitavad, kui palju uriini eritus, selle väljutamise kiirust ja kui kaua kulus põie täielikuks tühjendamiseks. Arvestid näitavad tavaliselt koguseid milliliitrites sekundis (mL/s). Tulemusi saab võrrelda teatud vanusevahemikus meeste ja naiste väljakujunenud keskmiste näitajatega, et näha, kas need on normaalsed. Näiteks üle 65-aastaste meeste keskmine voolukiirus on umbes 9 ml/sek. Kui patsiendi uroflowmeetria tulemused on ligikaudu 5 ml/sek, võib arst kindlalt kahtlustada, et eesnäärme suurenemine või mõni muu levinud haigus takistab regulaarset uriinivoolu.
Kui uroflowmeetria näidud on ebanormaalsed, tehakse diagnostilised kuvamisekraanid, täiendavad füüsilised uuringud ning vere- ja uriinianalüüsid. Olenevalt inimese konkreetsest probleemist võib osutuda vajalikuks ravi ravimite, füsioteraapia või operatsiooni vormis. Sageli korratakse uroflowmeetria teste perioodiliselt kogu ravikuuri jooksul, et teha kindlaks, kas sümptomid paranevad.