Mis vahe on Halal ja Haram Foods vahel?

Halal- ja haram-toidud viitavad toidutüüpidele, mida tähelepanelikel moslemitel on lubatud ja mida ei ole lubatud tarbida. Halal- või lubatud toidud ei tohi sisaldada teatud loomade, eriti sigade tooteid. Halali reeglite järgi tapmata loomade liha loetakse haram ehk keelatud toiduks. Haramiks loetakse ka verd või joovastavaid aineid sisaldavaid toite või jooke.

Moslemid jagavad toidud kahte põhikategooriasse: halal ja haram. Halal tähendab araabia keeles sõna-sõnalt lubatud ja haram tähendab keelatud. Koraan ehk islami religiooni püha raamat toob selgelt välja, millised toiduained nendesse kategooriatesse kuuluvad. Mõningaid teisi toiduaineid võib pidada ka küsitavaks ehk mooshbah’ks ja neid tuleks samuti vältida. Islami religioonis peetakse patuseks mitte täiesti halaalset elustiili ja harami toitude söömist.

Toidukaupade allikas võib olla oluline halal- ja haramitoidu eristamisel. Tavaliselt peetakse lubatavaks taimset toitu, näiteks köögivilju. Ainsad erandid on taimed, mis võivad põhjustada mürgistust, näiteks marihuaana.

Sealiha ja kõike, mis sisaldab sigade kõrvalsaadusi, loetakse harami toiduks. Koraanis on selgelt kirjas, et siga on roojane loom ja seega ei tohi teda süüa. Peekon ja seakarbonaad, nagu sealihakoored, on keelatud toidud.

Ebapuhtaks peetakse ka mõne teise looma liha. Näiteks rotte peetaks harami toiduks, kui keegi oleks nii valmis rotti küpsetama. Keelatud on ka putukad ja ussid.

Mereande võib jagada ka halali ja harami kategooriatesse, kuigi islami eri harudel on mõnikord erinevad tõekspidamised selle kohta, mida süüa tohib. Üldiselt aktsepteerivad soomustega kalu halalina kõik sektid. Arvamused muude mereandide kohta on aga väga erinevad, mõned arvavad, et kõik loomad, kes saavad elada ainult vees, on lubatud, samas kui teised väidavad, et süüa tuleks ainult soomustega kalu ja mitte ühtegi teist merelooma. Samuti on erinevusi selles, kas kala peab veest eemaldamisel elus olema, et seda saaks pidada halaliks.

Haram-toiduks peetakse ka paljusid lihasööjaid loomi. Tähelepanelikel moslemitel ei ole lubatud näiteks röövlinde süüa. Samuti on neil keelatud süüa kihvadega loomade, sealhulgas kasside liha.

Teine oluline erinevus halali ja harami liha vahel on viis, kuidas loom tapetakse. Koraani järgi peab halal-liha pärinema islamiseaduste kohaselt tapetud loomalt. Seda tapameetodit nimetatakse sageli dhabihaks.

Islami toitumisseadus nõuab loomade tapmist väga terava noaga. Kägiveen ja korotiidarter tuleb läbi lõigata koos hingetoruga, kuid seljaaju ei tohi läbi lõigata. Tapmisel kasutatavad tööriistad tuleb õnnistada ja loom tuleb tappa Allahi ehk Jumala nimel. Kõiki loomi, kes tapetakse mõne muu jumala nimel, peetakse haramiks. Samuti peab loom olema rahulik ja hästi toidetud ning teda ei tohi tappa kohas, kus teised loomad seda tegu näevad.

Haramiks peetakse ka verd. Keelatud on juua verd ega süüa verest valmistatud toitu, näiteks musta pudingit. Haramiks peetakse ka alkoholi ja muid uimasteid. See hõlmab toite, mis on valmistatud veinis.