Kaksteistsõrmiksoole haavand on kahjustus, mis ilmub kaksteistsõrmiksoole sisemisele limaskestale, peensoole ülemisele osale. Haavandid on peamiselt erodeeritud koe piirkonnad, mida on kahjustanud bakterid, maohapped või teatud ravimid. Kaksteistsõrmiksoole haavandid on kõige levinumad vanematel täiskasvanutel, kuigi need võivad tekkida igas vanuses. Arstid saavad tavaliselt haavandeid ravida ravimite või lihtsate kirurgiliste protseduuridega. Kui kaksteistsõrmiksoole haavand jääb ravimata, võib see aga põhjustada ulatuslikku sisemist verekaotust ja tõsiseid terviseprobleeme.
Enamikku kaksteistsõrmiksoole haavandeid põhjustavad teatud tüüpi bakterid, mida nimetatakse Helicobacter pyloriks (H. pylori). Kui baktereid esineb suurtes kogustes, sööb see ära kaksteistsõrmiksoole ääristava limaskesta. Haavand võib tekkida ka siis, kui inimene võtab regulaarselt mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid (MSPVA-sid), nagu ibuprofeen ja aspiriin. Suitsetamisest ja alkoholi tarvitamisest tingitud maohappesisalduse suurenemist on seostatud ka kaksteistsõrmiksoole haavandiga.
Paljud inimesed, kellel on kaksteistsõrmiksoole haavand, ei koge mingeid füüsilisi sümptomeid. Kui sümptomid ilmnevad, võib inimene märgata kõhuvalu, iiveldust ja aeg-ajalt väsimustunnet. Harvemini võib inimene kogeda oksendamist, ebatavaliselt tumedat või tõrvata väljaheidet ja söögiisu muutusi. Haavandi kasvades kipuvad sümptomid süvenema ja muutuma krooniliseks. Isik, kes usub, et tal võib olla haavand, peaks põhjaliku hinnangu saamiseks arstiga kokku leppima.
Esmatasandi arst, kes kahtlustab kaksteistsõrmiksoole haavandit, võtab tavaliselt vereproovi, et kontrollida H. pylori olemasolu ja välistada patsiendi sümptomite muud võimalikud põhjused. Pärast esmast kontrolli võib patsient edasiseks uuringuks suunata gastroenteroloogi juurde. Spetsialist võib teha kõhuröntgeni või kompuutertomograafia, et otsida kaksteistsõrmiksoole kõrvalekaldeid. Diagnoosi kinnitamiseks võib läbi viia endoskoopiaprotseduuri, mille käigus sisestatakse kurku kiudoptilist kaamerat sisaldav painduv toru. Kaamera on suunatud kaksteistsõrmiksoole, nii et gastroenteroloog näeb haavandit selgelt.
Kaksteistsõrmiksoole haavandi ravi sõltub selle suurusest, kaasnevatest sümptomitest ja selle põhjusest. Suukaudsed antibiootikumid ja retsepti alusel väljastatavad antatsiidid võivad enamiku haavanditest lahendada umbes kuue nädalaga. Kirurgiline abi võib olla vajalik, kui tekib liigne verejooks või kui kaksteistsõrmiksoole haavand ei allu ravimitele. Pärast ravi juhendatakse patsiente tavaliselt järgima tervislikku toitumist ning hoiduma suitsetamisest ja liigsest alkoholitarbimisest, et vältida tulevasi seedetrakti probleeme. Lisaks saavad arstid anda teavet mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite alternatiivide kohta, et vähendada korduva kaksteistsõrmiksoole haavandi riski.