Kopsuvaskuliit viitab kopsude veresoonte põletikule ja kahjustusele. See on haruldane probleem, mis mõjutab kõige tõenäolisemalt väikelapsi. Kopsuvaskuliit võib olla äge reaktsioon hingamisteede infektsioonile või krooniline seisund, mis on seotud autoimmuunhaigusega. Sümptomid võivad olla erinevad, kuid paljud patsiendid kogevad õhupuudust, väsimust ja valusid rinnus. Ravi on üldiselt suunatud algpõhjuse kõrvaldamisele ravimitega ning ägeda põletiku peatamisele inhaleeritavate kortikosteroididega.
Vaskuliidi tekke täpsed mehhanismid kopsudes ei ole alati selged ja paljusid juhtumeid peetakse idiopaatiliseks. Mõnel juhul võivad laboritestid ja füüsilised eksamid paljastada põhiprobleemi. Mõned seen-, bakteri- ja parasiitained võivad põhjustada veresoonte kahjustusi hingamisteedes ja kopsudes. Astma ja teine autoimmuunne seisund, mida nimetatakse Wegeneri granulomatoosiks, võivad samuti põhjustada vaskuliiti, kui immuunsüsteemi ebanormaalsed signaalid ründavad terveid veresooni.
Paljudel inimestel, kellel on äge kopsuvaskuliit, tekivad sümptomid kiiresti, mõne tunni või päeva jooksul. Kui infektsioon levib kogu kopsudesse, võib inimesel olla kõrge palavik, nõrkus, valud kehas ja pingetunne rinnus. Ta võib vilistada, köhida ja tal võib olla raske sügavalt hingata. Krooniline vaskuliit võib põhjustada sarnaseid sümptomeid, kuigi need kipuvad alguses olema peenemad ja järk-järgult süvenevad. Kui kumbagi tüüpi kopsuvaskuliiti ei tuvastata ega ravita varajases staadiumis, võib see põhjustada märkimisväärset koekahjustust, hemorraagiat ja süsteemset reaktsiooni, mis põhjustab tüsistusi südames ja teistes elundites.
Lastearst või kiirabi arst saab diagnoosida kopsuvaskuliiti, hinnates sümptomeid, kogudes vereproove ja tehes rindkere diagnostilisi kujutisi. Arvutitomograafia ja ultraheliuuringud võivad paljastada hemorraagiaid või ilmse veresoonte turse ja kahjustuse tunnuseid. Vereproove skriinitakse, et tuvastada ka nakkusohtlike bakterite või seente olemasolu. Kui diagnostilised testid on ebaselged, võib läbi viia angiogrammi uuringu, mille käigus sisestatakse kopsudesse röntgenkaamera toru, et kudesid hoolikalt kontrollida.
Enamikku pulmonaalse vaskuliidi vahetuid sümptomeid saab leevendada inhaleeritavate kortikosteroidide ja suukaudsete põletikuvastaste ravimitega. Patsiendil võib olla vaja haiglas hapnikumaski kanda, kui tal on tõsiseid hingamisprobleeme. Vajadusel määratakse antibiootikume või seenevastaseid ravimeid ning autoimmuunse seisundi korral võib osutuda vajalikuks immuunsüsteemi pärssivaid ravimeid. Enamik inimesi on võimelised taastuma kopsuvaskuliidi rünnakutest ja vältima suuri tüsistusi tulevikus, kui nad otsivad viivitamatut ravi.