Mis on entsefaliit?

Entsefaliit on haruldane haigus, mis põhjustab ajupõletikku. Seda põhjustab kõige sagedamini infektsioon või viirus, mis tungib ajju, kuid seda võivad põhjustada ka bakterid või parasiidid. Väga harvadel juhtudel võib haigusseisundi põhjuseks olla ajuvigastus, ravimite või ravimite kõrvaltoime või organismi immuunsüsteem, mis ründab ekslikult aju.

Kui viirus või parasiitide põhjustatud bakter satub vereringesse, võib see kanduda ajju, kus võib tekkida põletikuline toime ehk entsefaliit. See võib põhjustada ajukoe turset, ajuverejooksu ja isegi püsivat ajukahjustust. Nõrga immuunsüsteemiga inimesed, lapsed ja eakad on kõige vastuvõtlikumad, kuigi see võib mõjutada kõiki.

Entsefaliidi sümptomid võivad olla väga erinevad ja mõnikord ei ilmne üldse sümptomeid. Rasketel juhtudel võivad sümptomiteks olla kõndimis- või seismisraskused, kohmakus, peavalu, kaelavalu, kaelakangus, väsimus, iiveldus, oksendamine, ärrituvus, unisus, vaimne segasus, valguse vastumeelsus ja harvadel juhtudel krambid või kooma. Imikute sümptomeid on raskem ära tunda, kuid need võivad hõlmata silmi kissitamist või valgusest eemale pööramist ning keha nõrgenemist või lonkamist.

Põhjus on sageli mõistatus, välja arvatud juhul, kui dokumenteeritakse laialdast haiguspuhangut. Mõnel juhul nakatavad viirust kandvad putukad kogukonda ja põhjuse saab täpselt kindlaks teha. Selle seisundi üksikjuhtudel on põhjust raskem kindlaks teha. Kuigi arvatakse, et enamikul juhtudest põhjustavad viirused ja bakterid, on spetsiifilisi mikroobe leitud alla viiekümne protsendi entsefaliidiga patsientidest.

Arvatakse, et entsefaliiti põhjustavad rohkem kui 100 erinevat mikroobi. Mõned levinumad on herpes simplex viirus, entereoviirused, mis levivad väljaheitega, ja arboviirused, mis levivad putukahammustuste kaudu. Seda seisundit põhjustab mõnikord ka keha ülereageerimine tavalistele infektsioonidele, nagu herpes simplex, leetrid ja isegi gripp.

Patsiendi diagnoosimiseks tehakse nimmepunktsioon ehk seljaaju koputamine, torgates nõela alaselja piirkonda ja võttes selgroost vedelikuproovi. Seejärel testitakse vedelikku viiruste, bakterite või muude ainete suhtes, mis võivad olla seotud entsefaliidiga. Kui arst peab seda diagnoosimiseks vajalikuks, võidakse teha ka biopsia, mille käigus eemaldatakse väike osa ajukoest ja testitakse viiruste suhtes.
Kui patsiendil on entsefaliit positiivselt diagnoositud, määratakse üldjuhul viivitamatult antibiootikumravi, eriti kui põhjus on teadmata. Akuutne faas ehk aeg, mil aju on paistes, kestab kuni kaks nädalat ja sümptomid võivad selle aja möödudes järk-järgult või ootamatult hajuda. Edasine ravi sõltub haigusseisundi põhjusest ja võib hõlmata viirusevastaseid ravimeid, turset vähendavaid steroide ja valu leevendamiseks antavaid narkootikume. Pärast ägeda faasi möödumist keskendutakse taastusravile ja ajukahjustuse või muude püsivate probleemide ravile.