Ebaturvalised sõidutavad ning halb teekujundus ja -tingimused on õnnetuste ja maanteedel hukkunute peamised põhjused. Joobes juhtimine ja sõidukijuhtimine on nii õnnetuste kui ka surmajuhtumite peamised põhjused. Hajameelne juhtimine on üha tõsisem probleem ja põhjustab palju surmaga lõppevaid õnnetusi. Vead maanteede konstruktsioonis võivad muuta ohutu sõidu raskemaks ning halvad ilmastikutingimused võivad isegi kõige ohutumad sõidukid ja maanteed ohtlikuks muuta. Oluliseks probleemiks on ka see, et autojuhid ei kasuta oma sõidukites turvaelemente, sest õnnetused, milles see juhtub, võivad lõppeda surmaga.
Purjus või muul moel puudega autojuhid põhjustavad igal aastal maanteedel palju hukkunuid. Alkoholi liigtarbimine jätab juhid suures osas võimetuks isegi mootorsõidukit juhtida, kuid ka mõõdukas alkoholikogus vähendab juhi võimet reageerida muutuvatele liiklusoludele. Paljud muud kemikaalid, millest mõned on seaduslikud ja mõned ebaseaduslikud, kahjustavad juhi võimet mootorsõidukit ohutult juhtida ja põhjustavad maanteedel surmajuhtumeid. Lihtne kurnatus avaldab samasugust mõju juhi keskendumis- ja otsustusvõimele.
Tähelepanu segamine on veel üks sagedane maanteedel hukkunute põhjus. Tegevused alates söömisest kuni sõiduki helisüsteemi juhtimiseni võivad juhtida juhi tähelepanu teelt eemale ja suurendada surmaga lõppeva õnnetuse tõenäosust. Mobiiltelefoni kasutamine, eriti tekstisõnumite saatmiseks, mõjutab tõsiselt juhi võimet õnnetusi vältida. Probleemiks on ka vihased juhid, kes kipuvad langetama ebaturvalisi sõiduotsuseid.
Paljud liiklusõnnetused on põhjustatud ohtlikust teeprojektist. Teatud olukordades ei saa teid lihtsalt ehitada nii, et oleks tagatud juhi ohutus. Pimedad ristmikud, kitsad kurvid ja kitsad või puuduvad õlad on ohud, mis muudavad sõitmise ohtlikumaks. Ehitusinsenerid püüavad selliseid riske minimeerida, kuid paljudel juhtudel tuleb teed ehitada geograafiliste tunnuste abil, mis muudavad täiusliku ohutuse võimatuks.
Õnnetused ja surmaga lõppenud liiklusõnnetused on sageli seotud halbade ilmastikutingimustega. Vihm, lumi ja jää muudavad sõitmise keerulisemaks, vähendades nähtavust ja muutes sõidukid vähem tundlikuks. Ettevaatlik kaitsesõit võib neid ohte minimeerida, kuid ei saa neid täielikult kõrvaldada.
Tüüpiline kaasaegne auto on varustatud paljude turvaseadmetega ja nende seadmete õige kasutamine võib vältida maanteedel hukkunuid. Täiskasvanud peaksid alati kasutama turvavööd ning turvapatjasüsteeme tuleks kontrollida ja hooldada vastavalt tootja spetsifikatsioonidele. Lapsed peavad istuma sobivatele turvaistmetele. Autojuhid, kes neid turvaelemente ja -süsteeme eiravad, ei satu suurema tõenäosusega õnnetustesse, kuid nad surevad õnnetuse tagajärjel palju tõenäolisemalt.