Punaste vereliblede (RBC) arv on vereanalüüs, mis määrab punaste vereliblede ehk erütrotsüütide arvu vereproovis. See test hindab ka punaste vereliblede kuju ja suurust. Seejärel kasutatakse kogu seda teavet punaste vereliblede arvu määramiseks vere mikroliitri kohta.
Punaste vereliblede arvu väärtused varieeruvad sõltuvalt patsiendi vanusest ja soost. Punaste vereliblede arv on naistel 4.2–5.0 miljonit ja meestel 4.6–6.0 miljonit erütrotsüüdi ühe mikroliitri vere kohta. Tavaline punaste vereliblede arv lastel on tavaliselt vahemikus 3.8–5.5 miljonit punaliblede mahu kohta.
Seda vereanalüüsi peetakse patsiendi tervise väga oluliseks näitajaks. Madal rakkude arv võib tähendada, et patsiendil on aneemia, äge või krooniline verekaotus, alatoitumus, krooniline põletik või mitmed toitumisvaegused, sealhulgas raua, vase, vitamiini B-12 või B-6 sisaldus. Teisest küljest võib keskmisest kõrgem punaste vereliblede arv, mida nimetatakse polütsüteemiaks, olla kaasasündinud südamehaiguse, kopsufibroosi või neeruprobleemide tunnuseks. Punaste vereliblede arvu suurenemine võib toimuda ka loomulikult. Kõrgel kõrgusel elavatel inimestel on tavaliselt keskmisest kõrgem punaste vereliblede arv ja suitsetajatel on üldiselt suurem punaste vereliblede arv kui mittesuitsetajatel.
RBC arv määratakse peaaegu alati täieliku vereanalüüsi (CBC) osana, mis määrab punaste vereliblede, valgete vereliblede ja trombotsüütide arvu. See vereanalüüs on üldiselt vajalik ka tavapäraste füüsiliste ja kirurgiliste protseduuride jaoks. Kroonilise aneemia, hematoloogiliste häirete või krooniliste verejooksuprobleemidega patsientidel testitakse punaliblede arvu üsna sageli, et nende arstid saaksid jälgida punaste vereliblede arvu olulist suurenemist või vähenemist.
Erütrotsüütide arvu määramiseks vajaliku proovi saamiseks võetakse patsiendilt verd veenist, tavaliselt küünarnuki siseküljest või käe tagaküljest. Selle vereanalüüsi võtmisega kaasnevad vaid väikesed füüsilised riskid. Kõige levinumad väiksemad riskid on peapööritus, minestamine ja hea veeni asukoha leidmiseks mitmete punktsioonide tõttu kannatamine.
Punased verelibled on veres kõige levinum rakutüüp ja need on äärmiselt olulised, kuna kannavad kopsudest hapnikku kehakudedesse. Kui palju hapnikku kehakuded saavad, sõltub sellest, kui palju RBC-sid inimesel on ja kui hästi nad töötavad. Seega võib punaste vereliblede arvu määramiseks tehtav rutiinne vereanalüüs aidata inimesel tervena püsida.