Greliin on P/D1 rakkude poolt loodud hormoon, mida leidub mao limaskestas. Seda leidub väiksemates kogustes ka hüpofüüsis, hüpotalamuses, neerudes ja platsentas. Lisaks loob selle kaarekujulises tuumas paiknev väike arv neuroneid.
On teada, et see hormoon soodustab kasvuhormoonide sekretsiooni hüpofüüsi eesmisest osast. Seda seetõttu, et hüpofüüsi eesmine osa sisaldab spetsiaalseid greliini retseptoreid, mis avastati enne hormooni enda ilmumist. Sel põhjusel nimetatakse greliini retseptorit ka kasvuhormooni sekretsiooni retseptoriks (GHS-R). Lisaks hüpofüüsi eesmisele osale leidub retseptoreid ka südames, hüpotalamuses ja rasvkoes.
Ghrelin vastutab ka söögiisu stimuleerimise eest ja on leitud, et see suurendab söögiisu enne söömist ja vähendab pärast seda. Laboratoorsetes uuringutes teatasid inimesed, kellele seda süstiti, näljatunde suurenemist. Lisaks näivad uuringud näidanud, et greliin pärsib rasva kasutamist rasvkoes. Sisuliselt näib hormoon olevat vähemalt osaliselt vastutav selle eest, et anda kehale teada, kui ta on näljane, ning hoida keha kursis aju ja keha energiatasakaaluga.
Seedetrakti süsteemis stimuleerib greliin maosüsteemi tühjenemist. Tundub, et see mõjutab positiivselt kardiovaskulaarsüsteemi toimimist mitmel viisil, näiteks suurendades südame väljundit. Teadusuuringud on aga endiselt ebaselged, kas see annab positiivseid mõjusid ise või on need tingitud greliini poolt stimuleeritud kasvuhormooni sekretsioonist.
Sellel hormoonil on ka mõju ajutegevusele. Tundub, et see mängib neurotroofias suurt rolli, eriti kui see puudutab hipokampust. Lisaks on greliin oluline ajul kognitiivsete kohanemiste ja muude muutuste tegemisel keskkonnale reageerimisel. Seetõttu on see õppeprotsessi jaoks ülioluline.